28. märts 2024

Juuni kuukiri nr 69

EKSÜ 25

EKSÜ on asutatud märtsis 1997.a. 2022 aastal tähistab EKSÜ oma 25. tegutsemisaastat. 21. mai õhtul, pärast K. A. Hermanni kontsert-kõnekoosolekut kogunesid EKSÜ juhatuse liikmed, ühenduse endised töötajad ning ka liikmesseltside esindajad peolaua ümber. Kandlemuusikat ja ühislaulu vedasid Lähte naised. Kindlasti korraldame EKSÜ 25 piduliku tordisöömise ka meie juuli lõpus toimuvas suvekoolis.

Salvestust sellest piduõhtust saab vaadata siit: 

 

 

Kogu kuukiri on allalaetav siit: Juuni kuukiri nr 69

 

K. A. Hermann 170 

EKSÜ korraldas mais K. A. Hermanni 170. sünniaastapäeva kontsert-aktuse. Sündmus toimus 21. mail 2022 Tartus. Päevakorras ettekande meenutamaks suurmehe tegemisi ja tähtsust eesti rahvuslikus ajaloos. Ettekande tegid Alo Põldmäe, Krista Aru, Andro Roos, Pille Lill. Muusikalist vahepala vedas Sirgutii.

 

Mina, eestlane- 200 aastat eestlust Omskis

Mais jätkus ka EKSÜ saatesari “Mina, eestlane”. Seekord olid külalisteks Vladimir Tugeus ja Ivan Ubaleht Omski linnast, Omski Eesti Seltsist.

Omski Eesti Selts registreeriti küll eelmisel aastal, kuid eestlased on sealmail toimetanud juba sajandeid.

 

 

 


MEIE LIIKMESSELTSIDE TEGEMISI

Eesti muinasjutt Karjala moodi

Töö etenduse kallal kestis mitu aastat. Karjala Eesti seltsi “Kolle” palvel võttis karjalaste etniline teater “Lembi” (KROO “Svjatozerski juured”) selle mõtte endale meelsasti külge. Nad ise valisid loo. Eesti seltsi liige Tatjana Parkhomenko kirjutas sellele dramatiseeringu. Teatri näitlejad tõlkisid teksti karjala keelde. Etenduse lavastas oma ala professionaal Aleksander Pšennikov, kes lisas etendusele karjala rahvalaule ja eesti muusikat.

Rahvusköökide festival Krimmis

Krimmi eestlased osalesid 1. mail Sevastopolis toimunud rahvusköökide festivalil. Festival viidi läbi Sevastopoli Lukomorje pargis. Festivali ajal esitleti väga paljude rahvuste kööke sh ka eestlaste oma. Samuti olid väljas mitmete teiste soome-ugri rahvaste esindused.

 

 

Eesti kunstnik Zürichis

5. mai õhtul kell 19:00 Zürichis, Toni Areal muuseumis on Riho Toomra kunstkudumite näituse “Ace of Lace” avamine. Väljapanek hõlmab üle 30 töö ja jääb avatuks kuni 18. septembrini 2022. Riho Toomra on ka ise avamisel kohal.

 

Kevad Muuga naiste seltsis

7. mail võtsid naised ette koristustalgud – suurest oksa- ja lehesodist said puhtaks Eduard Vilde lapsepõlvekodu asukoht ning pakendikonteinerite ümbrused.

Nüüd askeldavad naised oma kodudes- kartul on vaja maha panna, juurviljad külvata ja kuni sügiseni on käed- jalad erinevaid töid-tegemisi täis.

Autorikursus -Vormsi saare nukk

Peterburis asuv Venemaa Etnograafia Muuseumi käsitöö traditsioonide keskus kutsub osa võtma autorikursusest “Vormsi saare nukk”. Kursuse autor ja läbiviija on Peterburi Eesti Kultuuri Seltsi näputööklubi juhataja, rahvusvahelistel ja ülevenemaalistel näitustel osaleja T. Sigatšova. Kursus koosneb viiest õppetunnist, kus tutvutakse traditsiooniliste valmistamistehnikatega, õmmeldakse ise nukk ja riietatakse see pruudikostüümi.

 

Meie mihklite kevad

10. mail sai üle mitme aasta teoks kevadpidu. Eesti keele tundides osalevate õpetaja Piret Seloneni õpilastega ja nende vanematega koos tähistasime vanas romantilises Porstuakammaris emadepäeva. Õpilased esitasid omaloodud luuletusi ja Oliveri esituses kuulsime klaveripala. Viidi läbi kahoot ehk emadepäeva teemaline viktoriin, kus emadel-isadel oli kõvasti peamurdmist.

 

Kolme kandi lood

Projektis osalesid naisrahvatantsurühmad Helsingi Helmed ja Nopsajalad Turust ning folkrahvatantsurühm Vingerpussid Porist-Tamperest. Oli ka Ülelahedate tantsijaid. Projekti toetas Integratsiooni Sihtasutus Eestist. Meie viimane tantsupäev toimuski 14. mail 2022 Turus, mis algas treeninguga Raisio gümnaasiumis.

 

ERMi Sõprade Seltsi kohtumisest

Laupäeval tähistasime ERMi Sõprade Seltsi 28. sünnipäeva üldkoosolekuga. Seltsi liikmeid tuli palju kohale ja meeleolu oli tavapäraselt tõine ja mõnus. Juhatuses vabanenud kohale oli nõus astuma seltsi loomise idee autor ja seltsi auliige Tõnis Lukas. Tööd ootavad ju tegemist.

 

Traditsiooni jõud

Haida küla raamatukogus Krasnojarski krais järjekordne episood loomemaratonist “Traditsioonide jõud”. Seekord oli see pühendatud noorele seto näpunäitlejale Anastasia Zemurbeisile (Efimova). Lisaks sellele, et Anastasia harrastab seto rahva näputööd, valdab ta vabalt ka oma emakeelt.

Kevadehõnguline sõpruskooride kohtumine Tsirguliinas

15.mail 2022 toimus pärast koroonat taas segakoor Vanemuine ja meesansambel WanSeli ühine väljasõit. Sedapuhku võtsime ette marsruudi Tartu-Rõngu- Tsirguliina. Osalesid: segakoor Vanemuine, meesansambel „WanSel“, Tõlliste-Puka-Sangaste koor ja Tarvastu-Õru laulukoor, Puka naisansambel, Puka meesansambel, U-Tuur, segakoor Rõõm.

 

 

 

Tuuletütred Hunterkunstil

Tuuletütardel oli rõõm osaleda eile kunstifestival Huntenkunst avamisel oma värvikate rahvariietega. Kohtusime Eesti kunstnikega ja uudistasime mitmekülgset kunsti. Meid võeti soojalt vastu ja pälvisime rohket tähelepanu. 💃 😀

Matkapäev Turus

Turu Eesti keskuse matkapäeva teemaks oli rännak loodusesse kaunil metsamaastikul. Ilus loodus, Harjureitti on uskumatu “Väike Lappi” ja ainult tunnise  sõidu kaugusel Turu linnast. Suurem osa grupist kõndis 8,5 km marsruuti, osa 4 km. Euroopa matkaradaE6 sai testitud! Soovitame kõigile!

 

 

 

Poris on kogu maailm

22.05.2022 toimus Lääne-Soomes suurüritus ” Mu Poris on kogu maailm “, mille raames tutvustati eri maade kultuure. Eesti oli esindatud tegusa meeskonnaga Laitilast, Säkyläst, Euralt, Raumalt, Ulvilast, Porist, Tamperest jm. Mõned osalenud organisatsioonid on Soomes ametlikult registreeritud (Tampere Eesti Klubi ry 1996), aga mitmed on aatelised ja tegutsevad kogukonna keskusena (Pori Eesti Klubi, Eesti klubi Laitilas, Rauma eestlased). Oleme võrgustunud ja hoiame ühte!

Konsul Peeter Püvi konsulaarmissioonil Mikkeli Eesti Keskuses 23. ja 24. mail 2022 külastas konsulaartalituse direktor Peeter Püvi Mikkelit. Mikkeli Eesti Keskuses konsulaartoimingutel osales kodanikke nii Mikkelist, kui ka Jyväskyläst, Lappeenrannast, Pieksemäelt. Muuseas sai käidud tervitamas Rändaja kuju keskuses Naisvuori mäel, mille alla kaljusse oli sõja ajal kaevatud sidekeskus ja staap Lokki, tänapäeval aga toimib kalju ühes osas Naisvuori modernne ujula.

 

 

 

23. mail avati Põlva Keskraamatukogu ees raamatukujuline mälestuskivi Jaan Vahtrale (1882-1947). Mälestuskivi mõtte algatas 2021. aasta lõpul Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi toonane esimees Sirje Vill. Nimelt oli Jaan Vahtra seltsi eelkäija, omaaegse Põlva Rahvahariduse Seltsi loomise algataja (1907) ja esimese põhikirja koostaja.

Küsitlus kevadel 2022. Turu Eesti Keskuse  projekt. Küsitlusele saime 39 vastust, mis on väga hea tulemus. Üle poole vastajatest on oma eluga rahul. Paljudele on siiski tekitanud olukord ärevust. Osa eestlastest on jäänud töötuks ja otsivad uusi võimalusi. Tuli välja ka konkreetne mure – juba pool palgast läheb üüri maksmisele. Ka elektri hinnatõus ja toidukaupade kallinemine tekitavad muret.

 

“Muuseumiöö” Vene Etnograafiamuuseumis

21. mail 2022 toimus Peterburi Vene Etnograafiamuuseumis programmi “MUUSEUMIDE ÖÖ” raames mahukas kontsertprogramm, mis sündis kahe loomingulise meeskonna – eesti folkloorirühma “Neevo” ja saksa lauluansambel “Lorelei” koostöös. Programm oli väga edukas. Peamiselt kõlasid kahe riigi rahvaviisid. Saksakeelseid laule esitas venekeelses tõlkes Lorelei ansambli juht Natalia Kraubner, eesti ja saksa motiividel põhinevaid tantsukompositsioonid lavastas Neevo ansambli juht Marina Akimova.

Selts “Aiake” kevadtervitus

Sotši Linna Eesti Selts EESTI AIAKE ja Tammsaare majamuuseumi direktriss Diana Gubareva tervitavad linna külalisi ja muuseumi külalisi. Mai 2022

 

 

Põhja-Laadogal

25. mail osales Karjala Eesti Seltsi “KOLLE” juhataja Põhja-Laadoga piirkonnas toimunud väliüritusel, mille korraldas ja viis läbi Karjala Seltside Keskus. Projekti eesmärk oli edendada rahvusseltside vahelisi suhteid. Ümarlauast võtsid osa Karjala Vabariigi esindajad Pitkärantast, Belomorskist, Olonetsist, Sortavalast, Prjažast. Jelena sai teada “Eesti” saarest Laadogal ja selle maatüki rollist filminduse ajaloos.

 

Johannes Aavik 140+2,5=konverents

Eesti keeleuuendaja ning kultuurilooja Johannes Aaviku sünnist möödus 140 aastat küll juba 8. detsembril 2020, ent pärgviiruse pandeemia tõttu saime seda tähistada kaks korda edasi lükatud konverentsiga „Keeleuuendus tänapäeval“ alles nüüd 21. mail. Kõnelejaid oli ka Soomest ja Rootsist. Sügisel tähistab Johannes Aaviku Selts 30. aastapäeva.


 

Raamatukoguöö Haidas

Selle aasta 28. mail liitus Haida küla raamatukogu ülevenemaalise aktsiooniga “Raamatukogu öö”. Raamatukoguöö teemaks oli traditsioonid. Mängiti ka vana talupojaelu: ikke abil vee tassimine ja malmpoti  lauale viimine  pliidilt tangide abil.

 

Seto illo

Seto noored Siberis, Krasnojarski krais peavad oma juuri väga oluliseks. Sellekevadine ülesvõte Haida raamatukogu eestvedamisel.

 

 

Maikuu tõi Narva särtsakaid üritusi

Sel aastal tuli ka meie kandis kevad pisut teisiti. Keerulised ajad, mis seltsitegevust mõneks ajaks pärssisid, olid lõpuks ometi läbi saanud ja rõõm taaskohtumistest oli suur. Esmalt pandi aprillikuu lõpus pandi paika uus seltsi eestseisus.  Rõõm on näha, et taas on laulupisikuga nakatunud meie meesansambel Juhhaidii.

 

 

 

 

 

ERMi sõprade selle aasta esimene kultuurireis

Käisime Itaalia saapakontsal- müstilises Apuulias. Alustasime koloriitsest Napolist, kus eredaima elamuse saime riiklikust arheoloogiamuuseumist. Nägime lähedalt raamatutest ja üle maailma levinud koopiatest tuttavaid Pompei mosaiike, kujusid, tarbeesemeid ja isegi sillutist, mille 76. aasta Vesuuvi hävitav purse sajanditeks peitis.

 

Kevadine kodupaik

Väike tagasivaade kevadisele kodupaigapäevale, mille aitas läbi viia Viru-Nigula Hariduse Selts oma koostööpartneritega. Vaatamata saatuse poolt teele lükatud vesistele ilmaoludele ja veeavariile, saime 28. mail Viru-Nigula koduses rahvamajas meenutada Viru-Nigula kogukonna endisi aegu.

 

 


Partnerite infokirju:

Rootsi Eestlaste Liit. Mai 2022


EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi oma sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee

Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee EKSÜ tegemistega saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja FBs