Paistu 790
Lõikuskuu edimene lauba ja pühabe tähistedi Paistu, Mulgimaa kige põhjapuulsema kihrlkonna 790. sündimise püeva, sii olli aig, mil aaluun esimest kõrda sai Paistu nime märgitu.
Mudugi olli sii kiriku äramärkmine, sellpätast tetti päev valla kirikun, kukottal õpeteje Kähiku Allan pidas kõnet ja õmmost rahvast.
Edesi tehti valla Paistu rahvamaja man valla pikaigse kultuurioidje Piia Männi mäletemise pink. Piia Mänd juht Paistu seltsielu 29 aastet.
Selle järel sai rahvamajan näta Paistu aaluu vällapanekut, mill kõrrald Paistu Kultuuriselts Saare Ene asjaamisega, votu saadi Vilände muuseumi arhiivist j pani üten tekstega vaatsmises välla.
Paistu kalmistul om tuntu inimeste kalme tan täädaandmise tahvli. Paistust pärit rohvessor Adam -Halarl Velneril olli 100. sündimise aastapüev ja tema kalm sai tahvle.
Tetti ka sporti ja 26. Holstre-Paistu maanteejoosul olli ligi 200 osalist.
Nigu raegu moess, tei oma kotuse usse valla 11 kotusekohvikut, kus sai süvva mulgipäratsid süüke.
Püüme pääle astsive üles Paistu rahvatantsije ja Viländemaa meeskuur.
Õhtu saadetu müüda simmanige Paistu püüne pääl.
Säände pudu om iga aate lõikusekuu edimene lauba ja pühabe, ku tuleve ütte kohaligu ja mujale elame lännu. See komme sai alatu 1988. aastal ja om püsinu.
Saare Ene
Kaanefotol: Piia pingi juures endised kolleegid