Trollid tantsupeole
Tantsupidu läheneb tormi kiirusel nagu tal oleks seitsme penikoorma saapad jalas. Kätte on jõudnud jaanuar ja kaugel see suvigi enam on. Meil oli selle aasta esimene treeninglaager, kus pühapäeva õhtuks tundsime end täiesti tühjaks pigistatuna. Isegi meie treener tundis, et on andnud endast kõik, mis siis veel meist tantsijatest rääkida.
Nagu ka eelmises treeninglaagris oli meid juhendama tulnud Marius Eestist. Sel korral polnud enam nalja, kuigi nalja saab meie trennides alati. Me alustasime nimelt tantsude sisse filmimisega, et need veebruaris žüriile saata. Seega oleme oma tantsude õppimisega üsna lõpusirgel ja ainult natukene ongi vaja veel pingutada. Peale seda pole muud, kui pöidlad pihku ja loota, et meid tantsupeole valitakse.
Filmimise puhuks olid kõik oma triibuseelikud ja põlvpüksid kaasa pakkinud. Peab ütlema, et palju uhkem tunne on tantsida kui rahvariided on seljas. Kõige paremini läheb meil tantsuga «Üleilma». Kõik olid oma kohtadel enne kui muusika alata jõudis ning ülejäänud sujus nagu me polekski viimasel ajal muud teinud, kui ainult seda tantsu tantsinud. Ka teised tantsud hakkavad ilmet võtma ja ainult tantsusammudele keskendumise asemel saame me nüüd ka tantse nautida.
Me olime terve nädalavahetuse kogu hingega asja juures ja lõpptulemus oli päris hea. Seega oleme eesmärgile juba päris lähedal. Lisaks kõvale trennile nautisime me laupäeva õhtut veel hea seltskonna ja maitsva toiduga. Peab ütlema, et igati õnnestunud nädalavahetus oli.
