Pido pilvini, meri põlvini!
Talina Võru Selts (TVS) sai timahava 35 aastakka vanas. Pito peeti 4. lehekuu pääväl. Kokko olli tulnu uma seldsi inemise`, näide sõbra` ja ka kalli külälise mi kaugõlt kodomaalt Võrumaalt; Võro Instituudi direktri Padari Ivari, Uma Lehe päätoimõndaja Rahmani Jan, riigikogolanõ Allasõ Anti jt.
Mi vabariigi president Karisõ Alar ütel timahava Võro Instituudi 30. hällüpääväl, 21. urbõkuu pääväl niimuudu:
„Las võru kiil kõlas egäl puul, nii suidsusannan ku Kadrioro lossin“
Ja et tuu nii olnu, luudigi 8. mahlakuu pääväl 1990 Talinan võrukõisi selts.
Seldsi hällü man olli Kõo Ants, Kõiva Inda, Laanpere Helga, Reinu Alan, Lemmik-Jaak Sirk, Tonsiveri Heino jt , kellest saiva edimädse iistsaisusõ liikmõ.
Kõkkõ aoluku jõvva-õi kirja panda, a inämbüs tettüst om kirän raamadun Tallinna Võru Selts 30.
Raamadust saami teedä, et 35 aasta joosul om iistsaisusõ esimehe (vai –naase) vankrit vidänü 4 inemist: edimäne oll Kõo Ants, tõõnõ Eksta Viivi, kolmas Nopri Tea ja no` om järg Müürsepä Külli käen.
Taa om priitahtlik, missioonitundõst tettäv tasuta tüü mitte 24/7 a 25/8!
Tuuperäst taha är nimmädä mi tublisid iistsaisusõ liikmid, kellest kõõ kavvõmb om uman ammõdin püsünü Mõtsalligu Eva lobbylavva ministrinä. Aktiivnõ ja tubli om olnu` kultuuriministri Plumanni Kaja-Riina, haridust edendänu haridus- ja tiidüsministri Soka Olõv, andmõasandust kõrran hoitnu IT-ministri Matvere Tiit, paprõmajandusõ (ka rahapapridõ) iist hoolõn olnu massuministri Liini Helbe jt , kiä juhatusõn omma olnu.
Näide iistvidämisel om seldsin endidselt tekus ansambli Liiso (parhilladsõs juhis Keerma Katrin), tiaatritsõõr Tungõl Valgu Jaanisõ käe all, võru keele kirändüslik kohvitarõ Orioni Jana vidämisel ja näpotüütsõõr Nopõnäpo Ristikivi Siiri juhendamisõl.
Seldsi liikmidõ hulgan om mitu võru keele iistkõnõlõja tiitli kandjat.
Hindätiidmisõ uhkõ avvuhinna (mis vabariigi presidendiltki kittüst sai) om saanu` Orioni Jana ja terve mii seldsi rahvas.
Vanarahva tarkusõterä küsüs: „Ütle mullõ, kiä omma su sõbra` ja ma ütle Sullõ, kes olõt sa esi!“
Tuuperäst lasõmi sõbrul üldä, kes mi sis olõmi;
Rahmani Jan, Uma Lehe päätoimõndaja:
TVS-i rahvast om iks nättü Kaika SÜ-n, iks omma Liisokõsõ laulnu ja Tungõl näütemängu tennü.
Päämine om TVS-i man tuu, et nä hoitva võro kiilt. Näide jaos om selge, et võro kiil omgi tuu, miä om võrukõsõs olõmisõ man kõgõ tähtsämb ja esierälidsemb. Ka võrokeeline laul om näide jaos tähtsä.
Kuuba Rainer, pikäaignõ Võro Instituudi direktri:
Hää õks, et Talinan võrokõisil uma selts om, om vähämbält üts kotus, kon saat võro kiilt kõnõlda kimmä tiidmisõga, et kindmä pääle saava tõsõ kah võro keelest arvo.
Contra, luulõtaja, tõlkja ja kirämiis`:
TVS-lõ mõtõldõn tulõ mullõ kõõpääst Liiso, ku näide suursaadik, miilde. Nä tiidvä võrokiilsit laulõ rohkõmb ku ma esi. Ja võro kiilt kõnõlõsõ v-o parembahegi, ku tuud egapäävätselt Võromaal kuulõt, ja tuu man om õkvalt tunda`, ku uhkõ nä tuupääle ommava`, selle et nä hoitva võro kiilt alalõ keskkunnan, kos tuud egäpäävätselt ei kuulõ`.
Ütte TVS-i ilmakuulsat miist (Valgu Jaanist) näi viimäte Urvastõ küläkinon, kos tä uma viilgi kuulsambast filmist kõnõl`.
Kõivupuu Marju, rahvaluule tiidläne ja kultuuriluulanõ:
Ma või TVS-i rahva kotsilõ üldä, et nä omma ku mu kadunu mamma, kiä õks uutsõ ja küsse murõhtõdõn, et latsõkõnõ, kas sul õks tikkõ ja suula om…
Jüvä Sullõv, keeletiidrü:
„TVS om mu jaos midägi, miä om piä niisama kavva olõman olnu, ku ma esi. Tä lauluansambli Liiso om aastidõ viisi umahindä keelen laulu lõõritanu.
Ku TVS-i tõisi võru seltsega muial võrrõlda, sis ega kõvõmbat ei olõki! Nii või üüldä, et TVS iks omgi maailma kõgõ kõvõmb võru selts“
Säändse avakõnõ pääle pandsõmi piä katõtunnidsõ peo käümä!
TVS sai 35 ja tuu om aoluulinõ fakt. Niisamatõ om aoluulinõ fakt, et meil om siin Uma Pido. Sõnnul Uma Pido om ka laemb tähendus.
Täpsält 15 a tagasi Indsikurmun, aastagal 2010 astsõ sääl hulga rahva iin lavalõ legendaarnõ näütlejä Metsuri Marje.
Kuna aolugu pidi korduma, sis pallsimi Marjel üldä ka mi väikul umal pidol noidsammu sõnnu, mis tuukõrdki….
Tulinõ jutt käve süämest läbi, ku tä uma kõlava ja klaari helüga noid luulõritu ütel!
Järgmidsenä astsõva lavalõ Karin ja Olõv, duett, mis sai ristinimes KAROL (edimäne silp kummagi nimest) ja kedä saatsõ klahvpillil Jaan, kes oll` üteliisi ka tuu mõttõ härgütäjä , et sääne duett tetä. Esitivä nä 3 tutvat laulu, mis oll` hindäl võru kiilde säetü. „Sannalaul“ oll` perämäne ja tuu kütse rahva peris kuumas. Es jää rootslaisi Eurolaululõ sukugi alla!
Sis sai jälleki Metsuri Marjelt kuulda , midä mõtlõsõ „Ööbik ja Lill“, üts näist lauldõn ja tõõnõ häitsemän.
Pääle tuud laulsõ peris ööbik-Pedassaarõ Ele, kedä kitarril saatsõ tä uma poig Uko.
Järgmidsenä säädse hinnäst laval rivvi ansambli Liiso, kinkal tuttvahtsõ valgõ pluusi` sälän ja näivä vällä nigu nõglasilmäst tulnu neiokõsõ!
Ku laul “Kodokiil“ oll kõlanu , andsõmi Marjele sõnna luulõtusõga „Emalõ“, kuna Liiso laulun olliva sõna` „sjoon keelen ema hällütüs vei minno unõlõ“. Hengelidsõlt õkva täppi- 10 palli!
Pääle Liiso poolõtunnist „laulõlõmist“ pandsõ Rahmani Jan uma` kidrakeele` helisemä ja tütre Elo laulma. Inne peolõ kutsmist pallsi ma Jani, et tä umma „Kõnõtraati“ kah laulnu, a edimält ai tä sõra` vasta, üülden, et olõ-õi nuutõ ja kõik mis viil…., aga ma es jätä. Mul oll plaan pakku rahvalõ ummamuudu elämüst – üts ja tuusama laul eri muudu, kuna Liiso repertuaarin om tä läbi põimit „Haanimehe“ lauluga. Tahtsõmi ka väega teedä, kas „Kõnõtraadi“ autor vilistäs meid vällä. Es vilistä! Oll` peris häätahtlik.
Pääle tuud, ku Marje lugi viil luulõtuisi armastusõlõ ja keväjäle, tulliva kats ütist lõpulaulu:
„Ma tahassi kotun olla“ ja „Mu latsõpõlvõ Võrumaa“. Tuu kõgõ viimäne om mi seldsi hümnis saanu. Suurt rõõmu tekse tõsiasi, et autor, Kõiva Inda oll esi kah peolõ tulnu ja laulsõ üten.
Kukki laulti ka „Ma tahassi koton olla“, es plaani viil kiäki tuu laulu perrä tetä.
Sõnna saiva külälise kinke ja lilli üleandmisõs.
Kaeti üle näpotüünäütüse välläpanõk ja sis istuti ütitselt pikä lavva taadõ nigu ütele perele passis.
Mitu päivä oll viil rõõmsamiilsid tenokõnõsid kõnõtraati piten.
Kõgõ inämb tekse meele hääs, ku üüldi, et tervüski olõvat parembas lännü.
Pilte peost teksevä Matvere Tiit, Rahmani Jan ja Aarsalu Eha.
