Trolle juba 10 aastat!
22-23.novembril toimus lõpuks meie rühma kauaoodatud sünnipäevapidu.
Sünnipäevad on toredad. Väikestele lastele meeldivad sünnipäevad, sest siis saab kingitusi. Meile meeldivad kingitused ka, aga kuna me enam väga väikesed pole (ikkagi juba 10 aastased), siis kõige rohkem rõõmustasime me oma sõprade üle, kes meile külla olid tulnud. Sest mis on üks sünnipäev ilma sõpradeta! Kui keegi nüüd huvi tunneb, et kes need meie sõbrad on, siis nad on Viikingid Oslost, Virvel Stockholmist, Ülelahedad Helsingist, Lausa Lust Eestist ja norra rahvatantsurühm Røroselt. Kaks külalist oli meil veel, nimelt Eesti suursaadik Norras Piia Mathisen ja Piret Aus oma karmoškaga Eestist.
Meie rühm kogunes juba reede õhtul. Nagu meil enne esinemisi tavaks on, siis tegime ka seekord enne laupäevast esinemist peaproovi. Ka osad meie külalisrühmad, kes olid juba Trondheimis kohal, soovisid oma tantsud veel korra läbi tantsida. Ega meil eriti pikalt polnud aega proovida. Meid ootas nimelt 20 kilo kartuleid, mis vajas koorimist ja mõned kilod porgandeid veel sinna juurde. Me soovisime nimelt oma külalistele pakkuda siinse piirkonna traditsioonilist toitu, milleks on sodd kartulite ja porgandite ning flatbrød’ga. Isegi nii igav töö nagu kartulikoorimine võib mitmekesi koos tehes lõbus olla ja pealegi läks see koos tehes päris kiiresti.
Laupäeva hommikul ärkasime vara. Pesime silmad unest puhtaks, naised panid triibuseelikud selga ja mehed põlvpüksid jalga ning juba vuraski üks auto teise järel Ringve muusikamuuseumi poole, kus meie sünnipäeva esinemine aset leidis. Korraks oli kõikidel rühmadel väike lavaproov ja siis tulidki juba esimesed vaatajad.
Oli see alles tants ja trall. Eesti rahvatants vallutas muusikamuuseumi lava kaheks tunniks. Kohtusid norra ajalugu ja eesti rahvapärimus. Kõikidel rühmadel oli väike kava ja üks tants oli uhkem kui teine. See on uskumatu kui kaasakiskuv võib eesti rahvatants olla. Osadele meie tantsudele mängis Piret taustaks, mis tõstis veelgi eesti rahvatantsu traditsioonide ehedust esile. Seekord sai veel lisaks eesti rahvatantsule kogeda ka norra rahvatantsu, sest meil oli ju külas rühm Røroselt. Nagu tantsupeolgi tavaks on, siis ka meie peo lõpetas «Tuljak», kus igast rühmast tantsis üks paar. Me oleme väga tänulikud Silverile, kes kogu selle tantsurõõmu filmile jäädvustas ja meid oma helitehnikaga aitas.
Sellega polnud aga pidu veel läbi. Õhtul toimus pidulik õhtusöök kõigi külalisrühmadega. Meil olid ka usinad noored abilised, kes olid peosaali õhtuse peo tarbeks ette valmistanud. Pika laua ääres sai nii söödud kui eesti vanu seltskonnalaule lauldud, millele taustaks kõlasid Pireti karmoška helid. Lõpuks sai veel peale supi ja koogi söömist südaööni muusika saatel tantsitud. Loomulikult tänu Silverile, kes meile muusikat mängis.
Iga pidu saab kord otsa. Nii ka meie pidu. Külalised hakkasid üksteise järel vaikselt lahkuma ja meie jäime veel ühiselt koristama. Kell näitas juba üle südaöö, kui me väsinutena ukse enda järelt sulgesime. Aga me olime õnnelikud.
Õnnelikud, et meil oli sõpru, kes aitasid meie sünnipäevapeost kustumatu mälestuse luua.
