EKSÜ novembri kuukiri nr 119
Sarjast: seltside sädeinimesed
Oktoobris käis meie vestlussaates Haanjamaal elav ja tegutsev Eda Veeroja. Rääkisime suitsusauna kogukonnast. Suitsusauna traditsioonist kui vaikivast kultuurist, millest on saanud omavahel suhtlev kultuur. Traditsiooni on hinnatud Unesco vääriliseks
MEIE SELTSIDE TOIMETAMISED
Kui hästi tunneme oma kodukandi kultuurilugu
Kas tunned ära näitleja, kelle suguvõsas on põlvest põlve teatrit tehtud? Aga helilooja, kelle muusikutee sai alguse Meriküla kuurhoones? Kas tunned ära näitleja, kelle suguvõsas on põlvest põlve teatrit tehtud? Aga helilooja, kelle muusikutee sai alguse Meriküla kuurhoones? Või oskad arvata, milline põlispuu võeti Peeterristi külas kaitse alla juba 1959. aastal?
Kas Ida-Virumaa väärib oma Geoparki?
Kaks päeva, palju põnevaid tegemisi ja tegusad inimesed üle kogu kodukandi. Kaevandused ja tööstusmaastikud jutustavad meie piirkonna lugu ning väärivad mõtestamist osana siinsest eripärast. Üks oluline mõte jäi kõlama: kogukondade initsiatiivi oodatakse igas valdkonnas. Suured ideed saavad alguse küsimustest ja inimestest, kes tahavad oma kodukoha heaks midagi ära teha.
Peterburis ärkas ellu eesti muinasjutt!
25. oktoobril tõi Peterburi eestlaskond, Neevo vaatajateni Friedrich Reinhold Kreutzwaldi vana eesti muinasjutuainelise etenduse „Muusikant Tiit“. Lavastuses põimusid teater, eesti rahvalaulud ja tantsud. Kõlas Georg Otsa esituses laul „Uus paat“, samuti „Kungla rahvas“ ja „Kuningal oli kolm tütart“. Vaatajad said nautida tantse „Kanga kudumine“, „Kaera Jaan“, „Kalamees“, „Kupporimuori“, „Õhtu labajalg“, „Meremeeste valss“ ja paljusid teisi.
Mulkide Selts Tallinnas sai jälle kokku
Mulkide Selts Tallinnas sai jälle kokku 12.oktoobril ikka klubis Raavis Raua tn 1. Septembri kokkusaamisel otsustasime teha muudatuse meie üritustel laudades istumisel. Siiani olid lauad saalis paigutatud kihelkondade järgi. Tallinna mulgid istusid Halliste, Tarvastu, Karksi ja Paistu +Helme peredena. Kuna meie read on kahjuks jäänud aina hõredamaks otsustasime alates oktoobrikuust istuda kõik ühe pika laua ümber, et oleks hubasem ja saaks kõigiga paremini suhelda.
«Neevo» ja «Piirileikki+»
Folklooriansamblid «Neevo» ja «Piirileikki+» esitasid soome-ugri rahvaste festivalil karjala-soome polkat.
17. oktoobril toimus Petroskois Venemaa soome-ugri rahvaste igal aastal korraldatav festival. Osalejad ja külalised said tutvuda soome-ugri kultuuriga näitustel ning töötubades, proovida rahvusköögi roogasid ja nautida kontserdiprogrammi.
Mulgimaa inimesed ja nende uskumatud elulood
Kas teadsite, et Mulgimaalt pärit mees oli Inglise kuninga kroonimispidustuste peakondiiter? Või et Kärstna kandist pärit eestlane uuris Ameerikas Robert Kennedy mõrvarit? 15.oktoobril kohtusime Mulkide Seltsi tammikus, kus Heiki Raudla tutvustas tammedega jäädvustatud kultuuri- ja ajalootegelasi. Seejärel jätkus kohtumine Karksi-Nuia vallamajas põnevate lugudega Mulgimaalt pärit inimestest.
Liisokõsõ noorõkõsõ, nigu roosinupukõsõ…..
Külälisesinejä olliva Ukuleele orkestri Sanga Joosepiga ja rahvatandsja Raabikust. Näidega om varrampagi üten üles astutu.Kontsõrt läts väega häste kõrda. Kõiva Inda ütel, et tä olõ-õi ilosambat esitüst uma laululõ “Võrukõsõ tandsva” seni kuulnu-nännü. Parhilla laulva Liison sopraano: Müürsepä Külli, Traksi Lia, Valtna Ülle, Tammisõ Kristin Liis,Ristikivi Siiri, Urbaniku Eha. Aldi` omma:Maripuu Sirle, Greenbaumi Thea, Toomla Silvi, Annusveri Karin, Vaggo Aime, solist om Soka Olõv. Juhõndaja Keerma Katrin
Anna Haava meie meeles
Meie armastatud luuletaja nimeline kool on ilus ja hubane. Saalis oli päeval toimunud aktusest hõljumas pidulik meeleolu. Õhu panid veelgi rohkem helisema Merike Jaaniski ja Merle Müüri lauldud laulud. Õpetaja Marve Juursalu juhendamisel esitasid Anna Haava kooliteest jutustava kava Pala kooli õpilased.
Omakultuuripäev tõi Põlva valla koolipered kokku
14.oktoobril korraldas Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts Põlva valla koolide omakultuuripäeva.
Alustasime päeva Põlva Maarja kirikus, kus õpetaja Robert Bunder tutvustas Jakob Hurda elu ja tema seoseid meie koduvallaga. Saime uusi ja põnevaid teadmisi suurmehest, kelle panus eesti rahvaluule ja kultuuripärandi talletamisse on hindamatu.
Eesti selts sügisnäitusel
9. oktoobril oli Tšany alevis tõeliselt elav! Keskväljakul toimus traditsiooniline piirkondlik laat “Novopokrovskaja” ning ka meie – Orava küla klubi meeskond – osalesime sellel suure rõõmuga.
Meie letil oli kõike kõige maitsvamat ja tervislikumat: värskeid köögivilju ja puuvilju, koduseid hoidiseid talveks ning muidugi aromaatseid küpsetisi. Oli tõeliselt tore näha, et meie maiuspalad laadalistele maitsesid!
Rahvatarkus on peidus eepostes, müütides ja muinasjuttudes… Kalevipoeg 165!
„Laena mulle kannelt, Vanemuine!Kaunis lugu mõlgub meeles,Muistse põlve pärandusestIhkan laulu ilmutada.» Eepose aluseks on regivärss ja mõtteriim – vorm, mis Kreutzwaldi arvates oli omane vanaeesti algkeelele. Kalevipoeg astub meie ette eestlaste iidse kuningana. Eepose autor ise kahtles alguses, kas „Kalevipoeg“ saab üldrahvalikuks usutunnistuse sümboliks ning kas kangelane pole oma nõrkuste ja traagilisusega liiga inimlik. Eeposesse suhtuti väga erinevalt: ilmumisel pälvis see nii kriitikat kui ka Peterburi akadeemiliste ringkondade toetust.
Eesti keele huvilised Peterburis ummistasid klassiruumi
Eesti keele tutvustund tekitas niivõrd elavat huvi, et kõiki soovijaid ei mahtunudki ära – grupis oli vaid 12 kohta. 🤩
Osalejatel on väga erinevad põhjused keeleõppeks: 🔸 Mõned soovivad selgeks õppida oma vanemate või vanavanemate keele. 🔸 Teistel räägib eesti keelt abikaasa. 🔸 Kolmandad külastavad sugulasi Eestis ja soovivad end võõrkeelses keskkonnas enesekindlamalt tunda.
Connecticuti Eesti Selts
Connecticuti Eesti Selts tähistas teemantjuubelit (75+1)!
Connecticuti Eesti Selts tähistas suurt aastapäeva – kolme veerandsajandit eestluse, kultuuri ja kogukonna hoidmist Ameerikas. Juubeli puhul oli hea võimalus vaadata tagasi seltsi pikale ajaloole ning tänada inimesi, kes on aidanud eesti keelt ja traditsioone põlvest põlve edasi kanda! 
Haha ao laulu
Mulgimaal Kärstnas said kokku murdeluulehuvilised ja kuulutati välja Hendrik Adamsoni 15. murdeluulevõistluse võitja. Parimaks osutus Ene Säinast võrumurdelise võistlustööga „Haha ao laulu“. Žürii liikmed hindasid tema luuletustes head keeletunnetust ja oskust inimese ja looduskeskkonna suhet poeetiliselt mõtestada.
Eesti rannarootslased Vilniuses
Pr Liia Urmanil oli suur rõõm avada 3. oktoobril Vilniuses, A. Mickevičiuse avaliku raamatukogu pidulikus saalis, Rannarootsi Muuseumi näitus „Eesti rannarootslaste ajalugu tikitud vaipadel”.
Avamisel tervitasid kohalviibijaid Eesti suursaadik Kaili Terras, Rootsi suursaadik Urban Andersson, Aibolands Muuseumi juhataja Ülo Kalm ning A. Mickevičiuse avaliku raamatukogu direktor Emilija Banionytė.
Rannarootsi ja eesti rahvamuusikat tutvustasid Frida F. Ingesdatter ja Lydia Kalda.
New Yorki Eesti Maja 80!
New Yorgi Eesti Majas tähistati 80 aasta möödumist päevast, mil Manhattanil asuv hoone sai eestlaste koduks (30. september 1946). Pidulikul koosviibimisel osalesid ja kõnelesid Eesti Vabariigi president Alar Karis, Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Hannes Hanso, New Yorgi Eesti Haridusseltsi esimees Carl Skonberg ja Eesti konsul Ameerika Ühendriikides Tarmo Punnik.
TEK Sugrifestil Tamperes 2026
Tampere Eesti Klubi on olnud Sugrifesti koostööpartner alates 2014. aastast ning pakkunud festivalil igal aastal ka eestikeelset kava ja pop-up-kohvikut. Traditsiooniks on kujunemas ka eesti keele töötuba, kus Annela Liivat õpetas eesti keelt ja juba teist aastat järjest toimusid Sugrifestil kogu päeva vältel soome-ugri keelte õpitoad.
Bussiga
Eesti Huumorimuuseumis on avatud alates 1.oktoobrist rahvusvahelise karikatuurivõistluse „Bussiga” 2026 parimate tööde näitus, mis toob ühistranspordi ja reisimise argipäeva huumoriprisma kaudu vaatajani. Näitus jääb avatuks kuni 31.03.2027
Laulusumm Mikkelis
Eesti Kultuuri Selts Mihkel veetis 30. oktoobril Soome hingedepäeva (Pyhäinpäivä) ja Eestis peatselt saabuvat mardipäeva (Eestis 10.nov.) nautides autentset ja ainulaadset eesti rahvamuusikat Ants Johansoni ja Celia Roose esituses.
Eesti köök Nalchikis
Kabardiinia eesti seltsi juhataja Maret Romani korraldab kaks korda kuus Kaukaasias Nalchikis eesti köögi tutvustamist kõigile huvilistele.
Ta on tõlkinud mitmeid eesti retsepte vene keelde, mida ta kohalikele huvilistele jagab ning ette näitab, kuidas vastavaid roogasid valmistada.
