Konverents suveräänsusdeklaratsiooni 30. aastapäeval
Rahvusliku Arengu Fond korraldas 16.11.2018 Eesti Rahvusraamatukogus 30 aastat tagasi Eesti NSV Ülemnõukogus vastu võetud suveräänsusdeklaratsioonile pühendatud rahvusvahelise konverentsi.
Nõukogude Liidu parteidiktatuuri kehtestatud majanduslik süsteem ei toiminud, seepärast algatas kompartei peasekretär Mihhail Gorbatšov 1987. aastal majandusreformiprogrammi ehk perestroika (uutmine). Glasnost (avalikustamine) võimaldas rahval diktatuuri vastu protesteerima hakata: fosforiidisõda, loomeliitude pleenum, muinsuskaitse, 300-aastaste koolide liikumine jne.
Neid sündmusi kajastasid ilmekalt Eesti teise ärkamisaja veteranide ettekanded:
– Jüri Kraft. Võitlus Eesti taasiseseisvumise eest nii Eestis kui Moskvas;
– Arnold Rüütel. Kuidas saavutati Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine ja selle tähtsusest NSV Liidu lagunemisele;
– Toomas Alatalu. Eesti suveräänsusdeklaratsiooni koht Euroopa ajaloos.
A. Rüütel töötas tollal Eesti NSV Ülemnõukogu esimehena, ta tegutses oma elu ohtu seades toimekalt Eesti heaks. Konverentsil andis ta põhjaliku ülevaate sündmustest ja tegevustest enne ja pärast suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul.
See oli vastuhakk tollasele Moskva keskvõimule, sest deklareeris Eesti seaduste ülimuslikkust oma territooriumil: „Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu. Selle kohaselt peaks vabariigi edasine staatus NSV Liidus olema määratud liidulepinguga.“
Liidulepingu sõlmimiseni NSV Liidu keskvõimu ja liiduvabariikide vahel ei jõutud, Eesti suveräänsusdeklaratsioon sai aga liiduvabariikidele ja paljudele nn autonoomsetele vabariikidele eeskujuks – sellest rääkis Valgevene ekspresident Stanislav Šuškevitš oma ettekandes „NSV Liidu vabariikide suveräänsus: eesminejad, järgnejad, autsaiderid“.
Iseseisvuse taastanud Leedu esimene president Vytautas Landsbergis rääkis Baltimaade ühtsusest iseseisvuse taastamise aastatel. Arno Almann andis ülevaate suveräänsusdeklaratsiooni mõjust 20, 25 ja 30 aastat hiljem.
Mitmed ettekanded käsitlesid suveräänsust tehnoloogia väljakutsete tingimustes jne. Konverents tipnes paneeldiskussiooniga Euroopa Liidu tuleviku teemal.
Kuulajaskonnas oli palju Eesti taasiseseisvumisajal tegutsenud inimesi, sh sm Vaino Väljas, kes oli 1988. a juunis Eestimaa Kommunistliku Partei esimeseks sekretäriks saanud ja juhatas Eesti NSV Ülemnõukogu istungit 16.11.1988 – tema käetõstmine oli oluline!
Sõjajärgse vaba Poola esimene president Lech Wałęsa ja iseseisvuse taastanud Läti esimene riigipea Anatolijs Gorbunovs saatsid konverentsile tervitusi.
Meie pöördelist ajalooperioodi kajastavad sisukad teosed, näiteks:
Küllo Arjakas. Kui väikesed olid suured. Balti kett 25. 271 lk. 2014
90 aastat Eesti elu. Arnold Rüütli juubelikonverentsil peetud ettekanded artikliteks vormistatuna. 323 lk. 2018
A. Rüütli täispikkuses kõne on loetav siit President Arnold Rüütli kõne 16.novembril 2018.a
Konverentsist võttis osa ja tegi ülevaate
Madis Linnamägi,
Forseliuse Selts
Kaanefoto: Teet Malsroos, Õhtuleht
Suurem galerii siit:
