Press "Enter" to skip to content

Johannes Aavikule mõeldes

Jätkame keeleaasta keelerubriiki. Toimetajaks ikka Johannes Aaviku Selts. Selle kuu artiklis meenutame suurmeest ennast. Selle jaoks toimus seltsi eestvedamisel üks rahvarohke vabaõhu üritus.

Nõnda oli Saaremaal tegutsev Laimjala Loodussõprade Selts sõnastanud oma 15. juunil toimunud viienda Laimjala Valsi teema. Laimjala Valss on heategevusüritus, mille tuluga jäädvustatakse kohalike kultuuritegelaste mälestust ja tutvustatakse nende pärandit järeltulevatele põlvedele. Ka Johannes Aavik oli Laimjala mees: ta sündis 8. detsembril 1880.a. siinses Randvere külas. Kuigi keelemehe ümmargune sünniaastapäev on järgmisel aastal, otsustati keeleaasta puhul Johannese Aaviku teemaline Valss korraldada nüüd ning ei kusagil mujal kui ta sünnikodu õuel ja tanumal – Randvere külas Aavikunurgal.

Ettevõtmise märksõnaks olid kurvid: keeleuuenduslikud („Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata“) ja naiselikud („Päevaraamatu“ lehekülgedel on Aavik naistele rohkesti tähelepanu pööranud). Laimjala Valsi esimene osa keskendus keeleuuenduslikele ja teine naiselikele kurvele.

Johannes Aaviku mälestuskivi juures Aavikunurga õuel tutvustasid keelemehe tegevust ja Soome-kontakte suvesaarlasest soome kirjanik Paula Havaste ning 1992. aastal Tallinnas asutatud Johannes Aaviku Seltsi asutaja- ja juhatuse liige Jaan Õispuu. Johannes Aavikuks kehastus näitleja Jan Teevet, kelle tekst põhines oma õpetaja Anu Lambi koostatud etendusel „Keeleuuenduse lõpmatu kurv“. Jan Teevetit abistasid sõna veenma sünniloo kajastamisel kohaliku Kahtla Lasteaed-Põhikooli õpilased. Publikul oli võimalik Aaviku sõnaloomingu alaseid teadmisi proovile panna vähemalt nelja töölehe jagu ülesandeid lahendades. Muidugi ei puudunud kavast muusika, mida Aavik kuulata ja esitada armastas.  Esimest korda kuulis publik Aaviku sõnule (koostaja Jaan Õispuu) teht ja Jan Teeveti skandeerit „Saaremaa valssi“ (ka originaalteksti autor Debora Vaarandi lapsepõlv möödus Laimjalas). Laulu refrään kõlab nii:

 Kyll heidutan, hypitan loiglevat keelt ma,
et keelekurv lõpmatu tõmmat mul saaks.
Ma hämmal, et laibad ja kolbad ja mõrvad
me rahvale ajaga armsaks on saand
ning nimbe ja jauni ja sulni ja nugri
nad kudevalt täiega leetele aand.

Laimjala Valsi V naiselikele kurvidele pühendet osa sisustas Naised Köögis. Kuna ansambli moodustavad kaks skandinavistika magistrit, luuletaja ja filosoofiamagister, ei piirdunud lauljad-muusikud esinemisel pelgalt naiselike kurvidega: ikka ja jälle meenutati Aavikut ja ta sõnaloomet.

Korraldajate rõõmuks oli Johannes Aavikule mõtlema tulnud üle poole tuhande inimese.

 

Jaan Õispuu,
Johannes Aaviku Selts