Press "Enter" to skip to content

EKSÜ tervitus Eesti Vabariigi juubeliks ja mõtisklus 2018 Euroopa kultuuripärandi aasta kohta

2018 – EESTI 100.
2018 – EUROOPA KULTUURIPÄRANDI AASTA.

EESTLUSEST, EESTI KULTUURIST JA EESTLASTE ROLLIST EUROOPA KULTUURRAHVASTE PÄRANDIS.

2018 on väga eriline aasta. Tähistame me nii Vabariigi juubelit kui väärtustame ka terve Euroopa kultuuri kui pärandit. Oleme eestlastena end alati pidanud samuti eurooplasteks ja Eesti ajalugu ning rahvuskultuuri sünd on mõjutatud Euroopas toimuvast ja suurelt osalt ka pärineb sealt.

Milline on Eesti kultuuri osa tänases Euroopas? Sageli räägitakse praegu Eesti avalikus meediaruumis rohkem nn „euroopalikest väärtustest“, mida peaksime toetama ja milles osalema. Kas ka see on Euroopa kultuur? Või mis on ikkagi täpsemalt need „väärtused“?

Mida üldse tähendab kultuur? Wikipedia ütleb, et „Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne.” Seega mõistame, et ka eesti kultuur on kõik see, mida meie, eestlaste, eelnevad põlvkonnad ise on loonud ja millesse meie eelmised põlvkonnad on uskunud.

Eesti rahvusliku eneseteadvuse teket nimetatakse ka rahvuslikuks ärkamiseks. See viis meid esimese EW sünnini. Eesti rahva toonastel rahvuslikult meelestatud juhtidel oli nägemus ja äratundmine, et kas nüüd või mitte kunagi luua eestlaste endi riik, kuidas seda teha ja kuidas see toimima panna. Rahvusriigi sünnis mängisid üliolulist rolli rahva koondajana erinevad seltsid ja kodanike ühistegevus. II MS ajal aitas keerulistes oludes ellu jääda nt Eesti Rahva Ühisabi. Ühistud ja seltsid on läbi aegade olnud eestluse sh eestlaste kultuuri sünnitajad ning alal hoidjad.

Tahtes tänases Euroopas eestlastena ja rahvusena püsima jääda (EV200 ?) ning evida omakultuuri, peaksime eestlastena teadvustama, et me taaslõime 1992 aastal Eesti riigi, mille põhiseaduse preambulisse sai kätketud selle taasloodud riigi eesmärk. Preambul ütleb, et Eesti riik on „pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama EESTI RAHVUSE JA KULTUURI SÄILMISE LÄBI AEGADE “ Seega – meie keel ja kultuur on meie riigi põhidokumendis sätestatud kõige olulisemana, meie riigi kõige tähtsama EESMÄRGINA. Eesti riigi eesmärk ei ole “majanduskasv”, “demokraatia”, „võrdsus“ vaid eestluse ja eesti kultuuri hoidmine! Eelnimetatud nähtused saavad olla vaid VAHENDID selle suure, kõige tähtsama ja maailmas ainulaadse eesmärgi saavutamiseks.

Eesti juubeli ning Euroopa kultuuripärandi aastal tulekski Euroopal (sh meil, eestlastel) eelkõige väärtustada oma juuri, oma ajalugu, keelt, põlisrahvusi ja riike. See on meie kõigi rikkus. See on väärikas. Meil, eestlastena, peaks olema hea elada just siin, Eestis ja siin oma lapsi kasvatada. Teist kodumaad meil, eestlastel, ei ole. Siin sündis meie kultuur, keel, meie esivanemad ja nende usk.

Väärtustades meie enda iseolemist ja rahvust, me suudamegi anda omalt poolt väärtusliku panuse Euroopa kultuuriaastasse 2018 ja tunda täit rõõmu Eesti Vabariigi 100 aasta sünnipäeva üle.

Palju õnne, Eesti!

EKSÜ tegevjuht
Liina Miks