Press "Enter" to skip to content

Sündmused 2014

15. märtsil toimus üldkogu koosolek, kus kinnitati 2013.a. aruanne ning 2014.a. eelarve, samuti arutati, millised ühisüritused võiks toimuda. Samal päeval toimus ka Eesti Keele Kaitse Ühingu poolt korraldatud emakeelepäev, kus osalesid ka meie liikmesseltsid nii Eestist kui ka välismaalt.

8. mail kohtus EKSÜ juhatus Türi Kultuurikeskuse esindajatega. Kuna selle aasta seltside suvepeo olime planeerinud Türile, siis eelnevalt oli vajalik kohtumine sealste kultuuritöötajatega. Kohtumise käigus arutati läbi suvepeo võimalikud esinejad, eeskava, helitehnika, toitlustamine. Türi Kultuurikeskuse direktor Ülle Vallimäe tegi Kultuurikeskuses ka lühiekskursiooni maja tutvustamiseks.

Välja oli pandud näitused: graafik Maima Neidre originaaljoonistuste näitus ja valiknäitus “Tunne Kelam – Eestis ja Euroopas”, mida ka külastasime.

Seltside suvepidu “Ikka üheskoos” on saanud juba traditsiooniks tähistamaks tegevushooaja lõpetamist. Türi linn kui vaatamisväärsus oma ilusate koduaedade, parkide, hooldatud puiesteede ja tehisjärvega ning uhke uue välimuse, sisu ja hingamise saanud kultuurikeskus oli see, mis sai seekordse suveoeo toimumise kohaks määravaks. Meeleolumuusikat teinud orkester “Türi” saatel kogunes Türi Kultuurikeskuse saali 31. mail pidulisi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Narvast, Muugalt, Rakkest, Türilt ja isegi Tšehhist. Pidu alustati ühislauluga “Kas tunned maad…?”. Seejärel ütles avasõnad EKSÜ juhatuse esimees Valter Haamer.

Peterburi Jaani koguduse hooldaja-õpetaja Arho Tuhkru esines ettekandega “Eestlaste lugu”. Türi tervituse raames esines meesansambel “Avaja”, Türi Ühisgümnaasiumi segatantsurühm ja Türi Muusikakooli akordioniõpilane Triin Tiitsmaa. Järgnevalt esinesid ja tutvustasid end ühenduse liikmesseltside kollektiivid. Esitati puhkpillimuusikat, lühinäidendeid, rahvatantse, laule. Peo eeskava oli kirev ja mitmekesine.

Peol osales umbes 300 inimest erinevatest liikmes- ja sõprusseltsidest ning hulgaliselt oli kogunenud ka kohalikke. Valter Haamer tänas osavõtjaid ja esinejaid. Peo ametlik osa lõpetati ühislauluga “Kungla rahvas”, mille järel suunduti ühiselt suppi sööma, kus jätkus veel arutelu. Peolised olid rahul, õnnelikud ja tänulikud.

8. augustil kogunesid EKSÜ liikmed Moostesse, et maha pidada juba traditsiooniks saanud mõttetalgud. Mõttetalgute raames toimus ka välisseltside seminar, mille eesmärgiks oli tutvuda välisriikides tegutsevate eestlaste kultuuriseltside tegevusega, tutvustada uut Rahvuskaaslaste programmi ning Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistamise kava.
Kultuurilise elamuse said osalejad kohalikelt lõõtspillimängijatelt.

Seejärel tutvustas Valter Haamer välisseltside esindajaid. Oma seltsi tegemistest rääkisid Arhangelski obl. Kultuuriseltsi “Viru” esindaja Jüri Rebane, S.-Peterburi Eesti Kultuuriseltsi esindaja Veronika Makhtina, Moskva Eesti Seltsi esindaja Mihkel Maran, Eesti Kultuuriseltsi Moldovas esindaja Igor Goncearov, Läti Eesti Seltsi esindaja Toomas Kalda, Krasnojarski Eesti Rahvakultuuri Autonoomia “Eesti” esindaja Vera Oinets, Soome Eestlaste Liidu esindaja Tiiu Sillavee ning Ukraina Eesti Seltsi esindaja Tiina Toomet. Paljude seltside valupunktiks on “vanadusprotsess”, s.o. liikmed vananevad ning noori juurde ei tule. Vaatamata mitmesugustele probleemidele seltsides ikka tegutsetakse.

Uut Rahvuskaaslaste programmi tutvustas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe. Rahvuskaaslaste programmiga toetatakse välismaal elavaid eestlasi, pakkudes neile tuge eesti keele oskuse säilitamisel, eesti rahvuskultuuri ja identiteedi hoidmisel ning võimalikul tagasipöördumisel Eestisse.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistamise kava tutvustas Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa. Ürituse korraldamiseks on moodustatud Valitsuskomisjon, juhtrühm, korraldustoimkond. Samuti on välja töötatud ajaraam. On välja töötatud programmid, mis haaravad kultuuri, haridust, keskkonda, ettevõtlust jne., ka väliseestlaste ettevõtmisi. EV 100 programmi jaotus:

  • Juured (ajalugu ja pärand)
  • Tüvi (suursündmused)
  • Latv (tuleviku loomine)

Avaldati arvamust, et kahjuks ei ole leidnud kajastamist seltsitegevus. See soovitati juurde lisada.
Eesti majanduse hetkeseisu ja tulevikustsenaariumide üle mõtiskles LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur. Heido Vitsur andis ülevaate Eesti vabariigi asendist Eurostati anmete põhjal. Tema ettekandest jäi kõlama mõte, et meie majanduse edu ja palgatõus sõltub haridusest, samuti võimalusest toodangut enam eksportida.

Kultuuriseltside tegevuse arengutest andis lühiülevaate EKSÜ juhatuse esimees Valter Haamer. 2015.a. möödub 150 aastat Vanemuise Seltsi ja Estonia Seltsi asutamisest, mis on meie kultuuriloos märgiliselt tähtis sündmus ning seda peaks ka väärikalt tähistama. Kultuur on ju meie juured ning seltsideta ei saa ühiskond eksisteerida.
Mõttetalgutel osales 35 inimest 24 -st erinevast seltsist/organisatsioonist. Osavõtjad soovisid taoliste mõttetalgute ja seminari jätkamist.

29. novembril toimus Eesti Rahva Muuseumis kultuuriseltside väljaannete III näitusmüük, kus pakuti vaatamiseks ja müügiks nii uuemaid kui ka vanu ja väärikaid väljaandeid. Lisaks meie 11-le liikmesseltsile osales laadal ka Tartu Ingerisoomlaste Selts. Osavõtjatel oli võimalus mitte ainult tutvuda väljapandud väljaannetega ja vahetada mõtteid nende koostamise ja kirjastamise üle, vaid kuulata ka Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaari Tiina Taela ettekannet “Mälu paberil”. Oma mälu paberile jäädvustades kindlustame selle kestuse ja sõnumi edasiandmise tulevastele põlvedele.

Lisaväärtust toredale päevale andsid MTÜ TuleLoo käsitöömeistrid, kes õpetasid seoses advendi algusega tegema õnnitluskaarte. Laadakülastajaid oli ERM-i näitusemajas klassikutes päkapikkudeni.

Sündmused 2013

Uueks liikmeks võeti vastu Von Glehni Teater ning välja arvati krimmi Eestlaste Tugiselts. Seega aasta lõpuks liikmesseltse 40.

EKSÜ üldkogu toimus 9. märtsil. Sellele eelnes samal päeval emakeele päeva tähistamine koos Eesti keele Kaitse Ühinguga. Kuulati Valve-Liivi Kingisepa ettekannet eesti vanast kirjakeelest.

Juhatus viis läbi 6 koosolekut, nendest 1 koosolek toimus Muugal ja 1 Kuressaares. Päevakorras olid: eelseisvate ürituste korraldamine vastavalt tegevuskavale, riigieelarveliste vahendite kasutamine, ettevalmistused Eesti seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamiseks, arutelu ja seisukoha võtmine kultuuripoliitika uute põhialuste väljatöötamiseks, Rahvakogu ettepanekute arutamine, tutvumine Muuga MNS „Eha“ tegemistega kohapeal, tutvumine Laekvere Vallavalitsuse kultuurielu röömude ja muredega. Detsembri kuu juhatuse koosolekul osalesid ka Kultuuriministeeriumi esindajad Eino Pedanik ja Margit Salmar, kes rääkisid oma tööst Kultuuriministeeriumis ning andsid meile suuniseid ja ettepanekuid edaspidiseks tööks.

2013.a. oli kultuuripärandi tähtsustamine ja tutvustamine. Seltside väljaandel ilmus mitmesuguseid väljaandeid – toimetisi, almanahhe, raamatuid ja trükiseid, mille väljaandmist meie toetasime.

Jätkusid ettevalmistustööd eestlaste seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamiseks. Tartu Ülikooli prof. Tiit Rosenberg tegeles jätkuvalt eestlaste seltsiliikumise ajaloo koostamisega.
Toimus kohtumine Saaremaa maavanemaga, et selgitada seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamise eesmärki ja tähtsust maakonna tasandil. Ürituse raames tutvusime ka Saaremaa kultuuriväärtustega.

EKSÜ seltside tegevuse tutvustamiseks toimus 8. juunil Muuga mõisas juba traditsiooniks saanud seltside suvepidu „Ikka üheskoos“, kus osalesid ka kohalikud seltsid. Peol esines kõnega prof. Rein Veidemann teemal „Eesti kultuur: missioon ja vastutus“.

2. augustil toimus Tartus välisriikides tegutsevate eestlaste kultuuriseltside seminar seltsitöö kogemuste vahetamiseks EKSÜ juhatuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Välismimnisteeriumi esindajate osavõtul. Seminaril osalesid ka Soome Eestlaste Liidu esindajad.

Üheks oluliseks ettevõtmiseks olid traditsiooniks kujunenud mõttetalgud. 3. augustil Iisaku rahvamajas oli EKSÜ liikmesseltside esindajatel koos kohalikega arutlusteemaks „Ühistegevus ja seltsid“. Eestkõnelejaks Eesti Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi esimees dots. Jaan Leetsaar ning Vanemuise Seltsi ja Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos. Arutelu aineks oli ühistegevuse ja seltside kui sotsiaalse ühistegevuse erinevate vormide lähendamise vajadus ja võimalused. Iisaku vallavanem tutvustas valda ning tutvuti ka Iisaku asula ja kohaliku muuseumiga. Mõttetalgutest osavõtjad said palju mõtteid edasimõtlemiseks ja mõtetele parimate lahenduste leidmiseks seltsides.

Seltside väljaannete tutvustamiseks avalikkusele korraldati Tartus ERM-i näitustemajas 19. oktoobril näitus-müük.

Sündmused 2012

10. märtsil toimunud üldkogul kinnitati uus juhatus samas koosseisus. Tehti ka põhikirja muudatusi ja täiendusi.

Vahetult enne üldkogu samal päeval toimus Tartu Laulupeomuusumis emakeelepäeva ettekandekoosolek. Keeletoimetaja Egle Pullerits rääkis teemal „Mahaastumisi keelekiirteelt“.
Juhatus viis läbi 7 koosolekut, nendest üks toimus Riias Läti Eesti Seltsis. 9.-10. novembril tutvuti seltsi tööga ja osaleti seltsi 24. aastapäevale pühendatud pidulikul üritusel. Üks koosolek toimus B.G. Forseliuse Seltsis tutvumaks tema tegevusega.

Juhatuse koosolekute päevakorras oli veel eelseisvate ürituste korraldamine vastavalt tegevuskavale, riigieelarveliste vahendite kasutamine, liikmesseltside tegevuste toetamine, Kultuuriministeeriumis toimunud keskseltside arengustrateegia arutelu, ettepanekud kultuuripoliitika arengu dokumenti, Soomes töötavate ja elavate eestlaste kultuuriseidemete arendamise võimalikkusest ning ettevalmistused Eesti seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamiseks.

EKSÜ tegevus oli suunatud põhikirjaliste eesmärkide täitmisele liikmesseltside tegevuse kaudu. Populaarsust kogusid õppereisid oma kodumaa paremaks tundmaõppimiseks. Seltside töö korraldamise paremaks tundmaõppimiseks ning tutvumiseks Setomaa kultuurikorralduse ja kultuuriväärtustega toimus 15. -16. aprill kultuurilooline koolitusreis Setomaale. Osalesime Obinitsa Seltsimajas toimunud kevadpühade üritustel. Reisi raames kohtusime ka Setomaa Valdade Liidu juhtidega, kes andsid meile ülevaate Setomaa elust-olust. Samas saime meie selgitada neile seltsiliikumise alguse 150. aastapäeva tähistamise tähtsust ja vajadust.

Juba traditsiooniks saanud seltside suvepidu „Ikka üheskoos“ toimus 02. juunil Jõgeval. Lisaks meie liikmesseltsidele osalesid ja esinesid peol ka Jõgeva seltsid (Jõgevahe Pere). Peo käigus näidati ka Jõgevamaad tutvustavat lühifilmi „Mis maa see on?“

9. augustil toimus EKSÜ liikmesseltside esindajatele koos Eesti Ajalooarhiiviga seminar seltside dokumentide vormistamisest arhiivi andmiseks.

10. augustil toimusid mõttetalgud Värskas teemal „Kultuuripollitika ja seltsid“. Peakõnelejaks Riigikogu liige Mart Meri. Mõttetalgutel esines ka Soome Eestlaste Liidu esimees Rain Ots.

27. oktoobril toimus ERM-s kultuuriseltside raamatu näitus-laat, kus pakuti vaatamiseks ja müügiks uuemaid trükiseid, aga tutvustati ka vanu ja väärikaid ammu läbimüüdud väljaandeid.
Jätkus töö Eesti seltsiliikumise 150. aastapäeva ettevalmistamiseks.

KARL KADAK – Karjapoisist lubjakuningaks

„Karl Kadak. Karjapoisist lubjakuningaks” on jäädvustus Karl Kadaka elutööst ja kaasabist kohaliku eluolu ning kultuuri edendajana ning ühtlasi peegeldus tema ajast ja ühe ettevõtliku perekonna saatusest „maailmaparandajate” vahelise võitluse keeristes.

Aime Kinnep

Majandusliku mõtte arengul on tähtis koht ühiskondliku mõtlemise ajaloos. Eesti vallutamine saksa ristirüütlite poolt XIII sajandil tekitas olukorra, kus eesti rahva vaba kultuurilooline areng peaaegu seiskus. Seetõttu saab eesti majanduslikust mõttest rääkida alates XIX sajandist. Alles siis – peale pärisorjuse kaotamist – sai eesti talurahva seast esile kerkida ärksaid ja ettevõtlikke mehi, kes suutsid edukalt võistelda tollaste vanade tegijatega.

Tööstuse osatähtsus Baltimaade majanduselus oli XIX sajandi esimestel aastakümnetel väike. Põhiliseks majandusharuks oli põllumajandus. Kapitalistliku vabrikutööstuse ulatuslikumat arengut pidurdas mõisnike võim hoida enamikku talurahvast teolistena oma mõisapõldudel. Põllumajanduse muutumine järjest rohkem kaubaliseks, turule tootvaks, nii mõisa kui talumajanduse osas ning sellest tulenevalt talurahva kihistumine, lõi turu kapitalistlikule tööstusele.

Samaaegselt kujunes eesti tööjõuturg. Maata jäänud talurahvas sai odava tööjõu allikaks tööstusele. XIX sajandi keskel oli Eestis loodud juba mõnikümmend ettevõtet. Karl Kadakast kujunes üks tuntumaid majanduslikult mõtleva eesti maarahva esindajaid.

„Karl Kadak. Karjapoisist lubjakuningaks” on jäädvustus Karl Kadaka elutööst ja kaasabist kohaliku eluolu ning kultuuri edendajana ning ühtlasi peegeldus tema ajast ja ühe ettevõtliku perekonna saatusest „maailmaparandajate” vahelise võitluse keeristes. Raamat tutvustab Karl Kadaka tegevusest tulenevaid majanduslikke ja kultuurilisi mõ- jusid Rakkes ja kogu Eestis.

Aime Kinnep

VAATA RAAMATUT EKRAANIL (pdf)

(6 Mb)

“KEELEKAITSJA” – EESTI KEELE KAITSE ÜHINGU KOGUMIK NR 11/12

Tartu 2012. Peatoimetaja ja koostaja: Reet Vääri. Keelekaitsja on Eesti Keele Kaitse Ühingu (EKKÜ) kogumik, millele pani 2001. aastal aluse Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja EKKÜ asutaja Eduard Vääri. Keelekaitsja ilmub üks kord aastas.

EESSÕNA

Keelekaitsja on Eesti Keele Kaitse Ühingu (EKKÜ) kogumik, millele pani 2001. aastal aluse Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja EKKÜ asutaja Eduard Vääri. Keelekaitsja ilmub üks kord aastas. Käesolev Keelekaitsja 11⁄12 on kaksiknumber. Kogumikus käsitletakse eesti kirjakeelega seostuvaid probleeme ja avalikku keelekasutust – seda kõike tihedas seoses eesti kultuuriga. Eraldi rubriikides tutvustatakse EKKÜ tegevust ja olulisemaid keele- ja kultuurisündmusi.

Keelekaitsja pole suunatud pelgalt erialainimestele, vaid kõigile, kes kasutavad eesti keelt ja on osalised eesti kultuuris. Seda suunitlust silmas pidades võib Keelekaitsjat määratleda kui populaarteaduslikku ajakirja.

Keelekaitsja varasemate aastate eesmärk oli kaitsta eesti keelt ja kultuuri, suunates oma lugejaskonda parema ja teadlikuma eesti keele kasutuse poole. Nüüdseks on selgeks saanud, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem eesti keele huvilisi. Sestap on Keelekaitsjal vana eesmärgi kõrval ka uus – näidata eesti keele atraktiivsust, ärgitada üldist huvi eesti keele vastu, sest ainult huvi pinnalt võrsub tahe kasutada emakeelt paremini ja teadlikumalt.

Lahket lugemist soovides,
koostaja

VAATA RAAMATUT EKRAANIL (pdf)

Sündmused 2011

Aasta jooksul arvati välja Tallinna Bibliofiilide Klubi ning Jõgeva valla ajaloo- ja muuseumisõprade ühing „Ambior“. Liikmesseltside arv aasta lõpuks oli 40.

Juhatus viis läbi 6 koosolekut. Päevakorras olid: eelseisvate ürituste korraldamine, tegevuskava arutamine aastani 2020, riigieelarveliste vahendite kasutamine, liikmesseltside ettevõtmiste ja tegevuste toetamine, Eesti kultuuripoliitika arengusuundade arutamine aastani 2020, põhikirja muudatuste tegemised. Üks koosolek toimus Hiiumaal (25.-26. oktoober). Kultuuriloolise koolitusreisi eesmärgiks oli tutvuda sealsete kultuuriväärtustega ja kultuurikorraldusega ning selgitada seltsiliikumise alguse 150. astapäeva tähistamise tähtsust ja vajadust.

Kavas oli planeeritud õhtune jututuba Hiiumaa kultuuritegelastega, mis toimus Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses. Siin oli sobiv hetk ja koht rääkida ka Eesti seltsiliikumise alguse 150. aastapäeva tähistamisest. Reisi käigus külastasime Suuremõisat, Soera Talumuuseumi, Hiiumaa Muuseumi, Sõru Muuseumi, Kassari Haridusseltsi ja Vaemla Villavabrikut.

EKSÜ I poolaasta suuremaks ettevõtmiseks kujunes seltside suvepidu „Ikka üheskoos“ 21. mail Tartu Laulupeomuuseumi aias. Peol osales 150 inimest 18 erinevast liikmes- ja sõprusseltsist.

Ühisüritus – mõttetalgud teemal „Kuidas me jõudsime 20. augustini1991?“ toimus 12. augustil Avinurmes (Ida-Virumaa). Sellel korral oli eesmärgiks tähistada Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäeva ja tutvuda Avinurme omapärase rahvakultuuri säilitava ja arendava eluviisiga ning selle korraldusega. Peakõnelejaks oli endine Eesti Ülemnõukogu ja Riigikogu liige Rein Järlik. Üritusel osales ka kohapealt pärit kirjanik Heino Kiik.

EKSÜ osales ka Rahvuskaaslaste II seirekonverentsil 30. 09. – 01.10. Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus. 14-st välisriikides tegutsevast liikmesseltsist oli konverentsil esindatud 11.
Aasta lõpuks valmis EKSÜ arengu strateegia aastateks 2012-2020.

Sündmused 2010

13. märtsil toimus üldkogu. Samal päeval toimunud emakeele päeval esinesid teemadel „Emakeel ja kodanik“ Martin Ehala ning „Õiguskeele mõisteid ja termineid“ Heino Siigur.

Juhatus pidas 5 koosolekut. Arutluse all oli välis-eesti seltsidele 2010.a. tegevuseks rahaliste vahendite leidmine, riigieelarvelise toetuse jagamine Eesti kultuuriseltsidele, eelarve, ühisürituste ja seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamise kavandamine, tutvustati majandusaasta aruande esitamist e-aruandluskeskkonnas, anti ülevaade EKAKi elluviimise arutelust Riigikogus, arutleti Eesti Inimarengu Aruande esitlust Riigikogus, tutvustati KÜSKi korraldatud Eesti seltsiliikumise „uuringut“.

Üks koosolek toimus Narva Eesti Seltsis, kus selle esimees Ants Liimets andis ülevaate Narvas tegutsevate seltside tegevusest. Sama ürituse raames kohtusime Ida-Viru Maavalitsuse maavanema R. Breiveliga ning haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja K. Veinbergsiga. Kõne all oli maavalitsuse koostöö seltsidega. Antud üritusega pöörasime tähelepanu seltsiliikumise arengule Ida-Virumaal.

Ühisürituseks olid 24. – 25. juulil mõttetalgud teemal „Ühiskond ja seltsid“ kodanikuühiskonna funktsioneerimise tundma õppimiseks Põlvas ja Kanepis. Toimus mõttevahetus seltside osast kodanikuühiskonna ehitamisel. Osalejad võtsid osa ka J.Hurda kultuuripreemia kätteandmise tseremooniast.

EKSÜ toetas liikmesseltse trükiste ja raamatute väljaandmisel.

Sündmused 2009

Aasta jooksul võeti liikmeks vastu Suhhumi Eesti Kultuuriselts „Linda“, välja arvati Cherepovetsi Eesti Kultuuriselts, kuna tegevus oli soikunud ja side kadunud. Liikmesseltside arv aasta lõpuks oli 42.

14. märtsil toimunud üldkogul valiti uus 7-e liikmeline juhatus. Juhatus pidas 6 koosolekut. Arutluse all oli uute liikmete vastuvõtmine, tegevustoetuse jagamine liikmesseltsidele, ettepanekute arutamine ühisürituste korraldamiseks, seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamise kavandamine. 25. septembril tutvuti ERM Sõprade Seltsi tegevusega kohapeal.

EKSÜ suurimaks ühisürituseks oli 31. juuli – 01. augustil tutvumine Kurgja taluga ja arutelu C.R. Jakobsoni osa üle eestlaste rahvuslikus liikumises ning mõttetalgud teemal „Kodanikuühiskonna arengutest“ Viljandis. Üritus toimus rahvusliku kasvatuse süvendamise eesmärgil.

Fotode seeria perioodist 1998-2017


Vanemad galeriid:

2017, EKSÜ 20 – aasta aruandekoosolek:

 

2016, Kultuuriseltside mõttetalgud 6. augustil 2016 Rakke Kultuurikeskuses:

2016, Väliseestlaste seltside seminar 5. august 2016:

2016, Kokkuvõtted konkursil “Seltsid ja noored” esile tõstetud seltside noortetööst:

 

2016, Kevadpidu “Ikka üheskoos” Põltsamaa Kultuurikeskuses”:

21. mail 2016 toimus Eesti Kultuuriseltside Ühenduse traditsiooniline kevadpidu “Ikka üheskoos” Põltsamaa Kultuurikeskuses. Ettekandega “Ajast … ” esines Jaak Jõerüüt, lavalaudadele astusid 11 kollektiivi ja 2 üksikesinejat Põltsamaalt ja seltsidest üle terve Eesti.

2016, EKSÜ üldkogu aastakoosolek 12. märts 2016:

2015, IV raamatulaat 17.10.2015:

Fotod Sirje Madisson

2015, Välis-Eesti seltside seminar TÜ Narva Kolledžis 16. septembril 2015:

2015, Seltside mõttetalgud Kambjas 8. august 2015:

2015, Seltside kevadpidu Põlvas:

2015, ÕPPEPÄEV “KOHALIK KULTUURILUGU JA SELTSID”:

2013:

2012:

1998-2011:

[gallery ids=”791,792,793,795,797,796,780,781,782,777,778,774,775,771,772,768,767,766,765,764,759,758,757,755,754,

Sündmused 2008

Aasta jooksul võeti vastu järgmised kultuuriseltsid: Laulukoor „Tarbatu“, Eesti Interlingvistika Selts, Tallinna Bibliofiilide Klubi, Arhangelski oblasti Kultuuriselts „Viru“, Cherepovetsi Eesti Kultuuriühing, Garga raj. Eesti Selts „Kalevipoeg“, Eesti Kultuuriselts Chisinaus, Eesti Selts „Pääsuke“ (Valgevene), Karjala Sõprusselts Eestiga „Otšag“, Moskva Eesti Selts, Sotši linna Eesti Selts „Eesti Aiake“ ja Tveri Eesti Selts. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 42 seltsi.

Juhatus pidas 7 koosolekut. Päevakorras oli tegevustoetuste jagamine liikmesseltsidele, uute liikmete vastuvõtmine, eelarve, arhiivinduse alane seminari korraldamine, Sotšis asuva A.H.Tammsaare Majamuuseuni kapitaalremindiga seonduv, suvise ühisürituse korraldamine.

Üks koosolek toimus 04. märtsil Muugal, kus Muuga MNS „Eha“ juhatuse esimees rääkis seltsi olulisematest ettevõtmistest. Kohal oli ka Laekvere vallavanem. Ühiselt arutati seltside ja kohaliku omavalitsuse võimalikust koostööst.

26. märtsil toimus EKSÜ algatusel Ajalooarhiivi poolt arhiveerimisalane koolitus seltsidele. Kahjuks oli osavõtt tagasihoidlik ootamatu lumetormi tõttu.

30. juuni – 01. juuli korraldati Otepääl ühisüritus – mõttetalgud teemal „Rahvuslik kasvatus“. Üritusel osalesid lisaks meie seltsidele ka välis-eesti seltside esindajad ning ministeeriumite esindajad. Mõttetalgulised tegid pöördumise avalikkusele ja valitsusasutuste ning meedia poole rahvusliku kasvatuse süvendamiseks. Meedia vaikis.

Septembris jõudis lõpule Kultuuriministeeriumi poolt rahastatud ja EKSÜ kaudu finantseeritud Sotšis asuva A.H. Tammsaare Maja-muuseumi remont. Sel puhul külastas muuseumi meie liikmesselts Laulukoor „Tarbatu“, kes andis seal 4 kontserti.