Press "Enter" to skip to content

Uudis on postitatud rubriigis “Uudised”

Väliseesti noored, aeg on teha suveplaane!

2018. aastal, mil on Eesti vabariigi 100. sünnipäev, ootame välisriikides elavaid eestlasi Eestit külastama. Mis paremat kinki saaks Eestile veel sünnipäevaks teha. Põhjuse siiatulekuks annab ka Integratsiooni Sihtasutuse korraldatav eesti keele ja meele suvelaager.

Aastal 2018 kutsume tavapärasest rohkem väliseesti noori Eestis toimuvatesse keele- ja kultuurilaagritesse. Keelelaagrites õpivad 13-18aastased Eesti päritolu ning teistes riikides elavad noored eesti keelt, suhtlevad laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ning õpivad paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda. Käiakse ekskursioonidel, tehakse sporti ning tutvutakse Eesti vaatamisväärsustega. Laagrite korraldajad soovivad, et välismaal elavad eesti lapsed tunnetaksid sidet kodumaa ja eesti keelega. (veel …)

Kokkuvõte emakeelepäevast Rakveres

10. märtsil toimus Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis Eesti Kultuuriseltside Ühenduse  iga-aastane  emakeelpäeva ettekandekoosolek. Selle aasta teemaks oli „Keel ja ajakirjandus“. Ühtlasi andis Eesti Kultuuriseltside Ühendus välja seltsisõbralikuma sulesepa tiitli. Laureaadiks sai Katrin Uuspõld ajalehest Virumaa Teataja. Nominentideks olid veel Erik Boltowski, Ene Puusemp, Sirle Sommer-Kalda, kes kõik said EKSÜ  tänukirjad seltsitegevuse kajastamise eest.

Ettekande ajakirjandusest ja keelest pidas Ph.D Maarja Lõhmus.

(veel …)

Virumaa Teataja kirjutab

Ajaleht Virumaa Teataja kirjutab:

Eesti Kultuuriseltside Ühenduse antava tiitli “Seltsisõbralik sulesepp” pälvis nelja nominendi seas Virumaa Teataja ajakirjanik Katrin Uuspõld.

Täpsemalt loe siit: 

 

 

Aasta keeletegu

2017. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 23 mullust keeletegu.

Põhjalikumalt saab sellest lugeda siit.

Avalik hääletus kestab 7. märtsi keskööni. Igal ühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile allpool.
Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.
Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil Türi Ühisgümnaasiumis.

Eesti Lipu Selts

Eesti Lipu Selts külastas olümpiamängude eel Eesti Olümpiakomiteed ja andis üle traditsioonilise kingituse – komplekti erinevas suuruses Eesti lippe Eesti olümpiadelegatsioonile.

Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei sõnul on Eesti olümpiadelegatsioonile Eesti lipu kinkimine pikaajaline traditsioon, millega Eesti olümpiakoondisele olümpiaks kõike kõige paremat soovitakse. “Olümpiamängud on  spordi- ja kultuurisündmus, kus Eesti riigi väärikas ja esinduslik osalemine on oluline.

Loodan, et kingitud lipud  aitavad sportlastel meeles hoida, et ka kaugel PyeongChangis olles elab nende pingutustele kaasa terve Eesti.”