Eduard Ahrensi päev Kuusalus
Hiiglaste õlgadel: eesti kirjakeele arendajale Eduard Ahrensile pühendatud keelekonverents ja mälestusmärgi avamine Kuusalus lauritsapäeval, 10. augustil 2017
Ahrensi-päev Kuusalus oli rahvarohke.
Päev algas mälestushetkega Vabadussõja mälestussamba juures Kuusalu kalmistul ja jätkus rongkäiguga Kaitseväe orkestri saatel kiriku juurde. Osavõtjad külastasid kalmistul Eduard Ahrensi hauda. Kogu päeva kestnud tegevusi juhatas Sulev Valdmaa.
Järgnes lauritsapäeva jumalateenistus kiriku õues ning kauni päikesepaistelise päeva pidulik tseremoonia – Eduard Ahrensi mälestusmärgi avamine Kuusalu vana pastoraadi esisel platsil. Hetke tähtsust rõhutasid president Arnold Rüütli ja teiste tervituskõned, korporatsioon Rotalia meeskoori laulud Lauri Breede juhatusel, Ahrensi mälestustahvli avamine pastoraadi seinal jt meeleolukad hetked.
Eduard Ahrensile pühendatud teemakohane keelekonverents toimus Kuusalu rahvamajas, seda juhatas Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.
Ettekanded:
Andres Andresen (ÕES) „Ahrensi aeg”. Ettekandja keskendus Ahrensit ümbritsenud ajastule, 19. sajandi balti erikorrale, poliitilistele ning majanduslikele oludele.
Kristiina Ross (EKI, ES) „Hiiglaste õlgadel: Eduard Ahrensi kohast eesti kirjakeele loos”. Ross rõhutas Ahrensi silmapaistvat rolli eesti kirjakeele ajaloos. Vana ja uue kirjaviisi vahelises võitluses ei saa alahinnata Eduard Ahrensit ja tema 1843. aastal ilmunud grammatikat „Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes” (2. trükk koos lauseõpetusega 1853).
Hannu Remes (ESi välisliige) „Eduard Ahrens ja Elias Lönnrot“ tõi välja kahe suurmehe kohtumise Kuusalus, nende kummagi rolli nii soome kui eesti keele- ja kultuuriloos.
Mati Hint (ES) „Eesti ortograafia ei vaja oma kaht põhireeglit” käsitles soome ja eesti keele häälikusüsteemi ja märkis, et eesti keele häälikusüsteemis on soome keelega suur ühisosa. Välte märkimisest nii eesti õigekeelsussõnaraamatutes ja ortograafia põhireeglitest rääkis Mati Hint temale omases energilises ja kriitilises võtmes. Ta tsiteeris Eduard Ahrensi „Eesti keele grammatika” esimest lauset, mis kõlab nii: „Eesti keel on soome keele tütar, sest viimane on esimese suhtes nagu algne keel tuletatud keele suhtes.” (Kristiina Rossi tõlge; Ahrens 2003). Hint väidab kindlalt: „Ahrensi ortograafia kujundati silpide ehitusele mõeldes, mitte „lihthäälikuid” kolmeks pikkusastmeks ja „liithäälikuid” kaheks pikkusastmeks analüüsides.” Ta leiab, et Ahrensi ortograafia on ka teoreetiliselt tänapäeval rahuldav.
Fred Puss (ÕES) „Uue kirjaviisi kasutamisest kirikuraamatutes“ viis kuulajad kirikuraamatutesse ja tõi väga huvitavaid näiteid eesnimede märkimisest nii vanas kui uues kirjaviisis, näiteks Liso: Liisu, Tomas: Toomas jt.
Maire Raadik (EKI, ES) „Tänapäeva õigekirjalahingud” kõneles tänapäeva keelekorraldajate ja -toimkondade tegevusest, seisukohtadest, keelekasutajaid huvitavatest normingutest, keelevormidest, mitmesugustest soovitustest jm.
Sisuka ja hariva päeva lõpetas kontsert Kuusalu kirikus. Esinesid sopran Maria Valdmaa ja Saale Fischer klavessiinil. Ettekandele tulid Ahrensi kaasaegsete Eesti taustaga baltisaksa heliloojate August Heinrich von Weyrauchi, Johann Friedrich Bonneval de La Trobe jt laulud. Kontserdi sidus vahelugemistega tervikuks Sulev Valdmaa.
Ürituse korraldasid Laurentsiuse Selts, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Õpetatud Eesti Selts. Osalesid Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Keele Kaitse Ühing ja rohkearvuliselt keele- ja kultuurihuvilisi seltse ning kuulajaid-vaatajaid.
Ahrensi-päeva mõtted pani kirja Eesti Keele Kaitse Ühingu juhatuse esimees Reet Vääri.
(P.S. Suur tänu osalemise eest Valter Haamerile, Marta Raismale, Meelis Toomile, Urve Läänemetsale, Piret Järvelale jpt mõttekaaslastele.)
