22. Май 2024

9. septembril 2017 kohtusid Soomes tegutsevate eesti seltside (klubide, harrastusrühmade, ühenduste jt) esindajad Eesti Majas Helsingis. Taolised koostööpäevad on toimunud järjepidevalt alates 2014. aastast.

Kokkusaamised on toimunud Helsingis, Turus, Tamperes ja Poris. Esimese kohtumise 2014. aastal kutsus kokku tollane Eesti peakonsul Kerli Veski, edaspidi on kohtumiste korraldamist koordineerinud Tuglase Selts. Väljaspool Helsingit toimunud kohtumistel on peakorraldajad sealsed eestlaste seltsid. Kohtumiste eesmärgiks on seltsidevahelise koostöö arendamine, ühisürituste ja erinevate projektide korraldamine ning kogemuste vahetamine.

Seekordsel infopäeval oli kohal 12 seltsi Soomest: ET-teater (asub Helsingis) – Ana ja Mait Lepik, Varsinais-Suomen Viro-keskus – Mari Jurtom ja Eva Finch, Pori Eesti Klubi – Annela ja Aare Liivat, Vaasa Eestlased – Katrin Polviander, Suomi Uutena Kotimaana – Heidi Alander, rahvatantsurühm Ülelahedad – Maris Vaher, Eestikeelse Hariduse Selts – Helja Kirber, Pirkanmaa Tuglase Selts – Jaanika Kingumets ja Marite Rand, Tuglase Selts – Järvi Lipasti, Eesti Kultuuri Selts Mihkel – Ilona Kolberg, Mikkeli Eesti Klubi – Eva Bellen ja Günter Peedu. EV Suursaatkonna poolt Soomes osales peakonsul Liina Viies.

Kokkusaamisel osalejad, foto Aare Liivat.

Eesti poolt osalesid külalistena Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Anne-Ly Reimaa ja EV100 ja EL-i eesistumise rahvusvahelise programmi haldur Heilika Pikkov. Külaliste eesmärgiks oli tutvumine soome-eestlusega, olukorra kaardistamine ja koostöövõimaluste arutamine.

Info- ja koostööpäeva avas Järvi Lipasti Tuglase Seltsist. Kõikide organisatsioonide esindajad olid valmistanud ette 5-minutilise tutvustuse, milles toodi välja nii üldandmed kui ka õnnestumised ja murekohad. Anne-Ly Reimaa rääkis Kultuuriministeeriumi väliseestlastele suunatud tegevustest ning tutvustas rahvuskaaslaste programmi eesmärke ja tegevusi. Heilika Pikkov tutvustas EV100 välisprogrammi ning ESTO 2019. Mõlemad esinejad tutvustasid ka väliseestlaskonnale suunatud taotlusvoore 2018. aastaks.

Ettekannet peab Anne-Ly Reimaa Kultuuriministeeriumist, foto Aare Liivat.

Annela Liivat, Pori Eesti Klubi: “Soome eesti seltsid on olnud järjepidevad oma kohtumistes alates 2014. aastast. Ollakse kui üks meeskond ja oodatakse kokkusaamisi erinevates Soome linnades. Toimuvad arutelud, analüüsid, uute koostöövõimaluste otsimised, koolitused ning eestvedajate (esindajate) tundmaõppimised.
9. septembri koostööpäev Helsingis oli informatiivne eelkõige Eesti riigi poolt pakutavate toetuse ning EV100 projekti osas. Ettekannetest said osalejad kinnitust, et seltsidel on palju ühiseid muresid (alati võiks olla enam raha, vähem eestlaste passiivsust), samas ka oma eripära. Kokkuvõtteks on hea tõdeda, et soome-eestlaste ühingud pakuvad võimalusi kooskäimiseks eri Soome piirkondades, korraldavad traditsioonilisi üritusi nagu emadepäev, jõulupidu ja hoiavad eestimeelsust ja -keelsust. Omavaheliseks suhtluseks kasutame sotsiaalmeedias kinnist rühmalisti. Arvan, et peamine on usalduslik ja heatahtlik koostöö, sisutihe infovahetus ja vabatahtlikkuse alusel toimiv koostöövõrgustik.“

Anne-Ly Reimaa, Kultuuriministeerium: „Kultuuriministeeriumi poolt vaadatuna on ääretult tähtis poliitika kujundamises omada isiklikke kontakte ja vahetut suhtlust välismaal elavate rahvuskaaslastega. Infopäevad ja seminarid, konverentsid ja ümarlauad on meile väärtuslikuks teabeallikaks hajali paikneva eestlaskonna muredest ja rõõmudest. Tore oli sel septembrikuisel laupäeval olla koos eesti kultuuri hoidjatega Soomes. Tekkinud mõttevahetus oli igati inspireeriv. Sõnum, mida Kodu-Eestist tahame edasi anda, on see, et eestluse hoidmine piiri taga on meile väga tähtis. Mida tihedam on eestlaskonna koostöö, seda kindlamana tunneme end nii kodus kui ka võõrsil.“

Järvi Lipasti, Tuglase Selts, seekordse kokkusaamise peakorraldaja: “Julgen öelda, et nende nelja aasta jooksul, mil seltside esindajad omavahel kohtunud, on seltsitegevuses toimunud suur areng, teadvustatakse oma rolli ja eesmärke. Teiste seltside tugivõrgustikust on oma tegevuse planeerimisel ja hindamisel palju kasu ning isiklikke kontakte ei ole võimalik üle hinnata. Kohtumised ja koolitused jätkuvad kindlasti, sest kolmanda sektori roll riigi partnerina muutub järjest olulisemaks.“

Soomes elab umbes 70 000 Eesti kodanikku, kellest 51 000-l on alaline sissekirjutus Soomes, 49 000-l on emakeeleks eesti keel (Soome Statistikaameti andmed). Soomes sündis 2016. aastal 698 Eesti kodaniku last. Soome Eestist tulijate arv langeb (2015 – 2000, 2016 – 1000). Tagasipöördumine Soomest Eestisse on varasemaga võrreldes suurenenud.