ERMi Sõprade Seltsi 2018. aasta traditsiooniline jõulukuine mõisareis
ERMi Sõprade Seltsi 2018. aasta traditsiooniline jõulukuine mõisareis viib reedel, 14. detsembril Lätimaale Alūksnesse. On igati kena teha visiit äsja oma 100. sünnipäeva tähistanud naabrite juurde.
Käime lossis ja kirikus, külastame piiblimuuseumi, sööme läti rahvustoite , naudime kohaliku muusikakooli laste esinemist ning loomulikult meenutame möödunud teguderohket aastat.
Alūksne uus loss (Jaunā pils) on ehitatud Alexander von Vietinghoffi tellimusel aastatel 1859. – 1863. inglise uusgooti stiilis ja seda peetakse selle stiili üheks kaunimaks näiteks Lätimaal. Lossis asub muuseum, mille püsinäitustega me tutvume giidi vahendusel:
- Marienburgi kindlus 1342–1702;
- Silmapaistva läti maalikunstniku Leo Kokle lugu;
- Skulptuurid ja muud lähimineviku tunnistajad;
- Totalitaarrežiimi ohvrite memoriaalnäitus.
Alūksne linnas, kus elab veidi alla 10 000 elaniku, on vaadata väga palju . Mitme kaitsealuse objekti kohta loeme, et tegu on Läti ilusaima, kõrgeima (Templimägi 217 m), põnevaima….
Lisaks lossile vaatame üle ka piiblimuuseumi ja evangeelse luteriusu kiriku, mis ehitatud aastatel 1781 – 1788 Riia arhitekt Christoff Haberland’i juhtimisel ja mida loetakse üheks Lätimaa arhitektuuriliselt ilusamaka kirikuks. Torni kõrgus on 55,5 meetrit. Kiriku omapäraks on värviliste tahutud maakivide kasutamine viimistluses. Altarimaal restaureeriti 2000. aastal, 2006. aastal sai korda ka August Martini ehitatud orel. Kirik on kuulus selle poolest, et siin asuvad renessansimeistrite P. Veccio, P.Tibaldi, K. Činjāni ja G. Lanfranco maalid ja nende koopiad. Seda kõike tutvustab meile kohalik giid.
Lisaks oodatakse ERMi sõpru piiblimuuseumi. 1685. aastal tõlkis sakslasest kirikuõpetaja, literaat ja pedagoog Ernst Glück (1652 – 1705) , kelle kasutütrest Marta Skawronskast sai hiljem Peeter I abikaasa, läti keelde Uue Testamendi ning 1689. aastal Vana Testamendi. Need esmatrükid ja lisaks veel piibleid 35 keeles on muuseumis vaatamiseks välja pandud. Meeldetuletuseks: esimene eestikeelne piiblitõlge nägi trükivalgust aastal 1686 ja see oli lõunaeestikeelne Wastne Testament. 1715 ilmus põhjaeestikeelne Uus Testament. Terviklik Piibel trükiti aastal 1739 põhjaeesti keeles ja selle tõlkimist korraldas Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle.
Ja siis on käes õhtusöögi aeg. Kohvik Pajumte rendib meie jaoks kohaliku kultuurikeskuse saali ning pakub praadi ja magustoitu, mida „lätlased kodus söövad”. Tervituseks vahuvein, ERMI Sõprade Seltsi juhatuse esimehe Tanel Linnuse kokkuvõte möödunud aastast ning kohaliku muusikakooli laste esinemine.
Fotod tegi Alar Madisson
Artikli autor Sirje Madisson
