Eesti kultuuripäevad Krimmis. Pressiteade
22. septembril korraldatakse Krasnodorka küla muuseum-mõisas Eesti Maja Eesti kultuuripäevade raames üritus, mis on pühendatud kunagi Krasnodarka küla territooriumil asunud Könçi Şava asula 156. aastapäevale.
Kava:
1. Lillede asetamine 1941–1945 aastal sõjas hukkunute ja represseeritud eestlaste mälestusmärgile. Vaikuseminut.
2. Muuseum-mõisa Eesti Maja taasavamine.
3. Ekskursioon muuseum-mõisas . Muuseumi eksponaatide hulgas on antiikmööblit, esimeste Krimmi sisserännanute majapidamistarbeid, fotoalbumeid, portreesid, eesti rahvariideid, raamatuid, eestikeelseid õpikuid ja ajalehti.
4. Krimmi eestlaste piirkondliku rahvuslik-kultuurilise autonoomia aseesinaise Irina Petrutšeki loeng “Eesti inimeste ajalooline ränne Krimmi”.
5. Viktoriin “Kas sa tunned Eestit?”.
6. Ajalehe Krimmi Eestlased uue numbri esitlemine
7. Kontsert „Sõpruse ringtants“ Krasnodarka maaeluklubi Lastotška tantsurühma, Venemaa Riikliku Õigusülikooli Krimmi filiaali tantsurühma Taara ja teiste Krimmi tantsurühmade osavõtul.
8. Fotosessioon.
Osalevad riiklike autonoomiate esindajad ja eestlased Sevastopolist, Jaltast, Sakist, Jevpatoriast ja Simferopolist.
Korraldajad: Krimmi Vabariigi eestlaste piirkondlik rahvuslik-kultuuriline autonoomia, Krimmi Rahvaste Sõpruse Maja, Krasnogvardeiski rajooni administratsioon, Aleksandrovka ja Krasnodarka külanõukogud.
Eesti kultuuripäevade eesmärk on säilitada ja arendada Krimmis elavate eestlaste rahvuskultuuri, traditsioone ja kombeid, tutvustada poolsaare elanikele ja külalistele Eesti kultuuri, luua positiivne kuvand Krimmi Vabariigist kui territooriumist, mis on mugav elupaik erinevate rahvuste esindajatele.
Kontaktid:
+797 8079 1202 Jelena Aleštšenko
+797 8756 0179 Olga Skriptšenko
Kutsume kõiki Krimmi poolsaare külalisi tähistama Eesti kultuuripäevi!
Ajaloolisest taustast
Eestlaste asumist Krimmi seostatakse Krimmi sõja (1853–1856) lõppemisega ja Vene impeeriumi otsusega asustada Krimmi tühjad maad.
Alates 1860. aastast hakkasid Eesti talupojad Krimmis tasuta maad saama. Iga meessoost hinge jaoks eraldati 1215 aakrit riigimaad ja 100 rubla. Lisaks vabastati Eesti sisserändajad kolmeks aastaks kohustuslikust ajateenistusest.
1861. aasta novembris anti eestlastele asustamiseks valida nelja maakonna vahel (Jevpatorija, Simferopol, Perekop, Feodossia) ning neile eraldati neljakümnes tühjas külas 36 000 aakrit maad. Eestlased asusid elama kõigisse nelja maakonda. Aastatel 1861–1963 saabus Krimmi üle tuhande eestlase ja 1865. aastal oli poolsaarel neli eesti asundust, sealhulgas Könçi Şava.
Rohkem kui pooleteise sajandi järel ssserände algusest on eestlaste asulad Krimmis endiselt olemas, keskusega Krasnodarkas, kus praegu elab 35 eesti peret.
