Viru-Nigula Hariduse Selts korraldas sügistalgud

Maarja kabeli vare on märk Eesti vanimast kivist sakraalehitisest, mis on püstitatud juba 13. sajandil ja mille ehitust seostatatakse Rakvere lahinguga 13 sajandist. Viru-Nigula Hariduse Selts on soovinud anda paigale ka lisaväärtust, rajades sinna juurde huvitava puhkeala koos Maarja nimelisi taimi tutvustava kollektsiooniga.

Puhkeala kujunduses otsustati kasutada nii paganliku pühakoha kui katoliiklusega seonduvaid sümboleid, et nende kaudu avada paiga sisuline tähendus läbi ajaloo.

Töödega tehti algust oktoobrikuus. Pärast roosipärja põõsaste istutamist ümber kabeli otsustati kaasata kogukonda läbi facebooki konto. Järk-järgult levis puhkeala tegevusi kajastav info ja seal toimunud muutused äratasid elavat huvi. Esialgu vangutasid küll paljud pead kui silmale harjunud pooleldi võssa ja nõgestesse mattunud kivihunnikut lõhkuma asusime, kuid kui kivid uue koha olid leidnud ja nende paled tuletõrjevoolikuga puhtaks pestud, hakati juba asjale soosivama pilguga vaatama.

Et sügis veel pikalt venis, otsustati korraldada sügiseste tööde lõpetuseks üks talgupäev.

Üleskutsele reedesel päeval ei saanud reageerida loomulikult kuigi palju tööealisi inimesi. Siiski tuli kokku kümmekond abilist ja lisaks oli plaanitud talgutele rakendada veel veidi kodutütarde käterammu. Pärast puude ja põõsaste lõikust ning istutustöö lõppu oli kavas nautida lõket ja vesta lugusid vaimolenditest…. On ju novembrikuu hingede kuu ja eriti paras aeg esivanematega ühenduse otsimiseks.

Samal ajal kui talgusupile pihta anti, laulis entusiastlik kodukandi pärimuse koguja Heili Tarjan armsa laulu näkineiust, kes noormeest vette meelitada püüdis. Laulu oli ta üles kirjutanud Viru-Nigula vanima elaniku Elise Rätsepa suust, kes oli seda veel peast mäletanud. Heili joonistatud vaimolenditest Maarja kabeli taustal sai jäädvustatud tore mälestus talgupäevast.

Ene Ehrenpreis
Viru-Nigula Hariduse Selts

Kaanefotol: Maarja kabeli tegevuste alguses ilmus taevasse imeilus vikerkaar, mis tõotas ettevõtmisele head. Foto autor Rutt Kotke