Eesti kultuuri päev Krimmis 2021
21. augustil Krimmis tähistati Eesti kultuuri päev oli ajastatud Zamruki asula (praegu Bahchisarai rajooni Beregovoe küla) eestlaste asunduse asutamise 160. aastapäevale ja kirjaniku, etnograafi ja eesti asunduste uurija Leonhard Salmani 90. sünniaastapäevale.
Üritusel osalejad külastasid Krimmi eestlaste ajaloo- ja kultuuripärandiga seotud kohti ning sõitsid eesti kirjaniku Eduard Vilde jälgedes, kes reisis neis paigus 1904 aastal.
Reis algas külaskäiguga Kolchugino külla (endine Saksa koloonia Kronental-Bulganak.) Selle endise Saksa koloonia territooriumil asub endine luteri kirik (praegu asub õigeusu kihelkonna Püha Kristuse kirik) ja endine katoliku kirik (praegu Rooma -Katoliku kirik Püha Neitsi Maarja Taevaminemise kirik). Lisaks on säilinud 19. sajandi maahaigla, mille teenuseid eestlased kasutasid.
Katoliku kirikus toimus kohtumine isa Daniiliga, kes rääkis endise luterliku kiriku ajaloost. Esitati laule eesti, saksa, vene ja ukraina keeles. Lauljateks vokaalansambli “Kumushki” juht Galina Navrotskaja ja vokaalansambel “Rodnõe napevõ” Sevastopolist Evgenia Poperechnaja juhatusel.
Krimmi eestlased ja sakslased asetasid küüditatud ohvrite mälestusmärgi juurde lilli, et meenutada 1941. aastal sellest külast küüditatud sakslaste mälestust. Sevastopoli linna rahvuskultuurikeskus korraldas näituse ajakirjadest: “Sevastopoli eestlased “,” Rahvusvaheline Sevastopol “, ajalehtedest ja voldikutest.
Järgmine peatus oli Beregovoe külas (endine Zamruk). See on esimene asula, mille 1. novembril 1861 riigi maadele asutas 13 eesti perekonda, kust tatarlased olid lahkunud pärast Krimmi sõda 1854-1856.a. Kõnega esines Irina Petruchek, Leonhard Salmani raamatu “Eesti Beregovoe asundus” toimetaja, kes rääkis eestlaste ümberasustamise ajaloost ning nende elust külas. Küla tuntuima eestlase Georg Lentsmani lapselaps Julia Djachuk valgustas küla kaasaegset elu.
Edasi toimus lillede asetamine kirjanik Eduard Wilde ja avaliku elu tegelase Eduard Laamani mälestustahvlite juurde.
Mälestuspalvet pidasid eesti kalmistul: Meri Nikolskaja (Purman), Elvira Brusentsova (Saltsman), Viktor Mirontsev. Kohaletulnud panid haudadele lilli. Suurt huvi äratas Eesti peredele kuulunud vanade majade ülevaatus. Osalejad külastasid Georgi Lentsmani ja Ivan Murashovi (Torbek) maju, kes rääkisid ümberasustamise ajaloost ja esivanemate elust. Teekond jätkus Vilino ja Peschanoe küladesse, kus uuriti ka eesti maju. Üritusel osalesid Krimmi ja Sevastopoli eesti, saksa, itaalia, mari ja komi seltsi liikmed.
Krimmi ja Sevastopoli linna eestlased õnnitlevad Eesti Kultuuriseltside Ühingu juhatuse liikmeid ja väliseesti seltse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva puhul ja soovivad kõigile õitsengut!
P.S. Ajalooline viide:
Eestlaste ilmumist Krimmi seostatakse Krimmi sõja lõppemisega aastatel 1853–1856.a. ja Vene impeeriumi otsus asustada tühjasid Krimmi maid.
1861. aasta novembris anti eestlastele võimalus asumiseks valida nelja rajooni (Evpatoria, Simferopoli, Perekopi ja Feodossia) vahel ning eraldati neile neljakümnes mahajäetud külas 36 000 aakrit maad. Eestlased asusid elama kõigisse neljasse pakutud maakonda. Aastatel 1861–1963 saabus Krimmi üle tuhande eestlase ja 1865. aastal oli poolsaarel 4 üherahvuselist eestlaste asulat – Zamruk (Beregovoe), Dzhurchi (Pervomaiskoe), Konchi-Shavva (Krasnodarka), Sõrt-Karakchora (Danilovka küla pole praegu olemas)