Jakob Hurda lahkumisest 118 aastat

13. jaanuaril on Jakob Hurda Seltsi liikmetel, Põlva Jakobi Kooli õpilastel ja teistelgi huvilistel kombeks koguneda Põlvas Mäe tänaval meiekandi suurmehe Jakob Hurda mälestussamba juurde.

Tänavu möödub Jakob Hurda lahkumisest küll juba 118 aastat, aga tema teod ja mõtted pole tähendust kaotanud. Folklorist, akadeemik Mare Kõiva rõhutas samba juures kõneldes, et Jakob Hurt, kes eurooplust valjul häälel ei kuulutanud, oli oma tegevusega üdini eurooplane. Jakob Hurda sõnad vaimult suureks saamisest hoolimata meie rahvaarvu väiksusest annavad tuge ka praegu, kui sündivus madalseisus (loodetavasti hakkab kasvama).

Mare Kõiva rääkis ka Jakob Hurda arvukatest kirjasõpradest ehk nendest, kes talle aastakümnete jooksul pärimust saatsid. Laste jaoks on iseäranis huvitav ette kujutada, et kirjutati käsitsi ja sotsiaalvõrgustikest isegi ei unistatud.

Ausamba juurest siirduti Põlva Keskraamatukokku, kus Mare Kõiva pidas loengu kahel teemal: rahvaastronoomia (üks Jakob Hurda uurimisvaldkondi) ja unenäod. Rahvaastronoomiale pandi algus kaljujoonistega, mida saab üks ühele taevasse üle kanda. Mare Kõiva tuletas meelde kunstnik Kaljo Põllu järjekindlat tegevust kaljujooniste ülestähendamisel.

Kuulajatel, ka õpilastel, oli ka oma unenägudest päris palju rääkida. Üks osalejatest näiteks väitis, et kadunukese nägemine ennustab kindlalt vihma. Unepärimust on kogutud juba palju aastaid, ka õpilaste hulgas. Mare Kõiva kutsus Jakobi Kooli õpilasi oma unenägusid kirja panema. Rahvaastronoomiale kui uurimisvaldkonnale pani Eestis aluse Jakob Hurt.  

Jakob Hurda mälestuspäev andis huvitavat mõtteainet. Suur tänu Mare Kõivale (kes ühtlasi Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaat aastat 2024) ja kõigile osalejatele!

Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts