Suurepärane näitus prantsuse korüfeest Voltaire’ist
Eesti Keele Kaitse Ühing on keeletoimetamistele avatud. Viimane elamuslik keeletekstide toimetamine oligi selle näituse puhul. Allakirjutanu on keeletoimetaja.
Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avati 21. novembril 2025 näitus „Voltaire: ajalootegija“, mis toob esmakordselt Eestis publiku ette Voltaire’i ja tema mõttekaaslasi kujutava ainulaadse maali ning avab prantsuse kirjaniku ja filosoofi mõju Eesti kultuuriloole.
Näituse avamisel rõhutas Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser prantsuse kirjanduse ja filosoofia ulatuslikku ning sügavat mõju kogu Euroopale, sealhulgas ka Eestile. Kultuur on iga riigi vaimse pärandi tugitala. Näituse kuraatori ja prantsuse kultuuriloolase Sophie Turneri ettekanne ning näitus avavad seni tähelepanuta jäänud intellektuaalsed sidemed Baltikumi ja Lääne-Euroopa valgustusmõtte vahel alates 18. sajandist.
Näituse tekstid on ilmekad, huvitavad ja väga hästi struktureeritud ning eesti keelde tõlgitud. Vaataja saab põhjaliku faktidele toetuva ülevaate pikast ajaperioodist ja selle esindajatest. Väga õnnestunud on näituse pealkiri ja alajaotused: need keskenduvad tähtsaimatele
tegijatele, sidemetele, sündmustele ja teostele. Kuraator Sophie Turner on kultuuriloolasena ära teinud hindamatu töö näituse jaoks. Kujundaja Jaanus Samma on oskuslikult kasutanud iga vaba pinna muuseumis ja leidnud andeka ruumilahenduse, mida näitusekülastaja võib oma silmaga näha ja ise veenduda. Näituse koordinaator Ken Ird ja tema meeskond on vapralt oma õlgadel kandnud õnnestumise kogu raskust.
Voltaire: ajalootegija
Prantsuse valgustaja Voltaire (1694–1778) ei ole küll kunagi jõudnud Eestimaa pinnale, kuid ometi võib siin näha tema jälgi: raamatukogudes on riiulite kaupa tema teoseid, teiste hulgas ka haruldasi väljaandeid ja tema enda käega kirjutatud kirju. Siia on jõudnud skulptor Jean- Antoine Houdoni loodud büst ning mängitud tema näidendeid, eriti innukalt 1930. aastatel.
Voltaire’i pärand on säilinud gravüürides, joonistustes, fotodes, raamatutes ja käsikirjades – kõik need annavad tunnistust tema mõjust, mis ulatub 18. sajandist tänapäeva.
Mõtlema kutsuvad küsimused Mis on Voltaire’i roll siin, kodust kaugel? Kuidas mõjutab tema pärand täna meie mõtteid ja arusaama ajaloost? Missugused teosed ja kuidas on need Eestisse sattunud ja mida meile tänapäeval kõnelevad ? Näitus aitabki küsijat vastustele lähemale jõuda ning ärgitab mõtisklema ajaloo ja kultuuri keerdkäikude üle.
See mõtisklus viib meid prantsuse kultuuripärandi juurde Eestis ning suunab vaatlema Euroopa – eeskätt prantsuse ja saksa – kultuuride omavahelisi seoseid. Voltaire’i originaalkiri, haruldased trükised ja kunstiteosed näitavad, kuidas prantsuse kultuur siia jõudis ja siinse piirkonna kultuuri- ja haridusruumi põimus.
Näitus koondab ühtseks tervikuks erinevate muuseumide ja raamatukogude prantsuse kogudest pärit haruldased leiud – raamatud, käsikirjad, kunstiteosed ja arhiivimaterjalid –ning on eripärane väljapanek, mis toob fookusesse Voltaire’i ja prantsuse kultuuripärandi Eestis ja Baltimaades. Ekspositsiooni keskmes on Voltaire’i lähedase sõbra ja kunstniku Jean Huberi maal „La Sainte Cène du Patriarche“, mis näitab valgustusajastu suurkuju tema ajakaaslase pilgu läbi. Teos on Tartusse jõudnud Oxfordi ülikooli juures tegutsevast uurimiskeskusest The Voltaire Foundation ning on Eestis esmakordselt eksponeeritud.
Voltaire’i kiri
Sophie Turner rõhutab, et üks Tartu Ülikooli raamatukogu hinnalisemaid aardeid on Voltaire’i kiri Peterburi Teaduste Akadeemia liikmele Gerhard Friedrich Müllerile aastast 1736. Voltaire väljendab kirjas tänu pikalt oodatud teatele akadeemia liikmeks saamisest. Kiri on kiitus valgustuslikule ideaalile – riikideülesele „õpetlaste vabariigile“ – ja ülistus Peeter I-le.
Kirjas paljastub Voltaire’i vastuoluline hoiak – ta oli valgustusfilosoof, kes pooldas valgustatud despotismi.
Voltaire’i kirjad mängisid olulist rolli ideede levitamisel üle kogu Euroopa ja suhete loomisel võimukate valitsejatega, nagu Friedrich II ja Katariina II. Voltaire otsis nii nende soosingut kui ka nõustas neid poliitilistes ja päevakajalistes küsimustes.
Voltaire’i teravaim satiiriline töö „Candide“
Näitusel on tähelepanu all ka autori 1759. aastal avaldatud teos „Candide“, mis on Voltaire’i teravaim satiiriline töö, kus ta kasutab huumorit ja irooniat türannia, religiooni ja sotsiaalse ebaõigluse kritiseerimiseks. Teos räägib naiivse Candide’i seiklustest, kes mõistab pärast
mitmeid absurdseid ja traagilisi õnnetusi, et pime optimism on rumalus. 1928. aastal Albert Saareste tõlgitud „Candide“ on esimene Voltaire’i teose täistõlge eesti keeles.
Turner lisab veel, et näituse fookuses on ka laiemad küsimused: kuidas prantsuse valgustusfilosoofi Voltaire’i võitlus fanatismi vastu ja järjekindel sallivuse kaitse kõnetasid Eesti haritlaskonda kaks sajandit hiljem ning miks kujunes Voltaire 1920.–1930. aastail taas satiiri, kriitilise mõtte ja kultuurilise modernsuse sümboliks.
Teemat avavad Leida Klausi ja Uno Martini teatrikujundused, Hilda Gleseri lavastused ning Betti Alveri ja Mart Lepiku isiklikest raamatukogudest pärit teosed. Laiema Euroopa tausta loovad Läti Rahvusraamatukogu prantsuse gravüürid, mis kuuluvad Baltikumi ühe olulisema väliskunstikogu koosseisu.
Näitus „Voltaire: ajalootegija“ valmis koostöös Prantsuse Instituudi, Goethe Instituudi ja Prantsuse Suursaatkonnaga Eestis ning koondab haruldasi käsikirju, raamatuid, kunstiteoseid ja arhiivimaterjale Eesti, Prantsuse, Briti ja Läti kogudest. Näitus jääb Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avatuks kuni 17. maini 2026.
Kes on Sophie Turner?
Sophie Turner on kultuuriloolane, kelle uurimistöö keskmes on prantsuse varauusaeg. Enne Eestisse kolimist töötas ta lektorina Oxfordi ülikoolis, kus kaitses doktorikraadi. Eestis on ta uurinud prantsuse päritolu kogusid Eesti Rahvusraamatukogus ning muuseumide ja raamatukogude kollektsioonides üle Eesti.
Näituse meeskond
Kuraator: Sophie Turner
Konsultant ja tõlge eesti keelde: Kadi Kähär-Peterson
Näituse kujundus: Jaanus Samma
Koordinaator: Ken Ird
Toimkond: Anne Arus, Tanel Nõmmik, Kristiina Ribelus
Trükk: Salibar OÜ, Tartu Ülikooli kirjastus
Ehitus: Johannes Säre (Luup OÜ), Virko Vähi (Riksen OÜ)
Transport: AVA-Ekspress OÜ, Eltraks Estonia OÜ, Plado Art Services OÜ
Tekstide keeletoimetus: Reet Vääri
Reet Vääri
Keeletoimetaja, Eesti Keele Kaitse Ühing
