November – eesti teaduskeele kuu

Äsjalõppenud novembrikuu on olnud väga tihe erinevate keelega seotud sündmuste poolest. Avaldame siinkohal lühiülevaate erinevatest keele aruteludest, mis novembris aset leidsid. Üritustest võttis osa ja tegi kokkuvõtte Johannes Aaviku Selts. Põhjalikum ülevaade on lisatud artikli lõppu.

Eesti keele aasta eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuul korraldati mitu asjakohast üritust. Tallinna Tehnikaülikoolis peeti 1. novembril konverents „Tõhusa terminitöö nimel“, mis sai nime Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvaltsi avaettekande „Tõhusa terminitöö eeldused“ järgi.

Tallinna Ülikool koostöös Eesti Teaduste Akadeemia ning Emakeele Seltsiga korraldas VII eesti teaduskeele konverentsi „Eestikeelne ja üleilmne teadus“. Mitmeteaduslikul konverentsil 21.‒22. novembril käsitlesid eri valdkondade asjatundjad eesti teaduskeelt mitmesuguseis seoseis terminivarast kõrgkooliõpikuteni. Esindatud olid Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat, Johannes Käisi Selts, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Narva kolledž ning Ususõnastiku kolleegium.

Ühe kutsutud kõnelejana rõhutas Tartu Ülikooli laineoptika professor, akadeemik Peeter Saari reaalteadlasena: teadus- ja õppekeel on keele selgroog. Teises põhiettekandes veenis Tartu Ülikooli professor, õiguskantsler Ülle Madise, et ka õigusteaduses, õigusaktides ja halduses võib olla eesti keel ilus: harjumus teha asjad põhjani selgeks ning lühidalt ja mõistetavalt kirja panna peab saama alguse ülikoolis, sest õigusteadlase eesmärk võiks olla luua õiglase õiguse kõrval selgust.

Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis peeti 28. novembril 2019 rahvusvaheline konverents „Rahvuskeelsed ülikoolid üleilmastuvas maailmas“, kus vaadati tagasi eesti, läti ja leedu keele sajandile kõrghariduses ning kõneldi eesti, läti ja leedu keele kui õppekeele rollist tänapäeva kõrghariduses, vaagides võimalusi leida rahvuskeelse ja ingliskeelse kõrghariduse tasakaal.

Äsja oli Läti haridusministeerium esitanud seaduseelnõu, millega sätestataks, et kõik väitekirjad tuleb kirjutada ja kaitsta inglise keeles, läti keeles saaks kirjutada vaid eriloaga. 800 teadlase ja ühiskonnategelase protestikiri pani siiski ministeeriumi ositi ümber mõtlema ning möönma läti keelt humanitaarteaduslikes töödes.

Viies eesti keeletehnoloogia konverents „Prototüübist teostuseni“ peeti 5. novembril Tallinnas Telliskivi loomelinnakus. Tutvustati eesti keele jaoks loodud vahendeid ja tööriistu ning keskenduti kasutajale: mida ja milleks saab eesti keeletehnoloogiat kasutada.

Teaduskommunikatsiooni konverents 2019: Eesti teab? Eesti teab! toimus Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis 20. novembril. Lähtuti kolmest eesmärgist, mis aastaks 2035 saavutatud peaks olema:

• teadusliku maailmavaate kujundamine on oluline osa haridusest kõigil tasemetel ja vormides;
• teaduskommunikatsioon on teadustöö lahutamatu osa;
• teadus on Eesti elanike silmis väärtuslik ja kasulik ning täidab otsuste langetamisel pearolli.

Põhjalikum ülevaade ja täiendavad viited konverentside materjalide siit: November ‒ eesti teaduskeele kuu

Peep Nemvalts,
J. Aaviku Selts