Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Selts

Kuna Riia Hariduse ja Abiandmise selts tähistab 24.03.2018 oma 110. aastapäeva, avaldame siinkohal nende tegevuse meenutamiseks lühikese ülevaate eestlastest Lätis.

Tänane Läti-Eesti Selts on Riia Hariduse ja Abiandmise Seltsi õigusjärglane.

Ajaloost selgub, et eestlased on üks vanematest vähemusrahvustest Lätis. Juba iidsetel aegadel elasid Läti põhjaalal nn Gaujas-eestlased ehk liivlased. Kuna Riiast sai oma soodsa asukoha tõttu suur kaubalinn kiires tempos areneva tööstusega, oli see ka peamiseks põhjuseks, miks tuhanded Eesti tekstiilivabrikute töölised Narvast, Kärdlast ja mujalt koos perekondadega asusid elama Riiga, lootes paremale teenistusele.

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul rändas Riiga palju eestlastest töölisi, kaupmehi ja tööstureid. Riiga meelitas ka Polütehniline Instituut, ainus tehnikakõrgkool Balti kubermangudes, kus õppisid Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Alfred Kalm jt. Tuldi ka õppima Riia Vaimulikku Seminari, kus paljude teiste eestlaste seas õppis Konstantin Päts. Nii tekkis Riiga suurem eesti kogukond. Kui 1881. aastal elas Riias 1565 eestlast, siis 20. sajandi alguseks oli nende arv kasvanud 27 tuhandeni.

I maailmasõja ajal ja peale seda siirdusid paljud eestlased kodumaale tagasi, aastal 1920 elas Lätis 8700 eestlast, enamik neist Volmari (Valmiera), Valga-Valka ja Aluliina (Aluksne) ümbruses ning Riias, aga eestlasi leidus ka Liibavis (Liepaja) ja Vindavis (Venspils). Kolmas ränne eestlasi tuli Lätti Nõukogude okupatsiooni ajal. Siis tuldi nii õppima, tööle kui ka abielluma.
Kõige elavam eesti seltsielu on toimunud Riias. 1880. aastal loodi seal lauluselt Imanta, mis tegutses I maailmasõjani. Imanta esimeheks oli kirjanik August Kitzberg. Seltsil oli ka oma raamatukogu, koor ja näiterühm. Riias tegutsesid veel Riia Eesti Jõukarastuse Selts, võimlemisselts Aberg, eesti üliõpilaste korporatsioon Vironia, Riia Eesti Kaubatarbijate Ühisus jt.

1900. aastal loodud Eesti Karskusseltsi põhjal asutati 6.jaanuaril 1908. aastal kõiki Riia eestlasi ühendama mõeldud organisatsioon – Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Selts (REHAS). Seltsi esimeheks valiti hilisem Eesti riigivanem ja kauaaegne Eesti Panga president Jüri Jaakson. REHAS on olnud koduks paljudele kuulsatele eestlastele, nimetagem neist vaid mõnda: Jakob Pärn, Kaarel Eenpalu. Konstantin Päts, Eduard Vilde, August Kitzberg, Ernst Enno, Hugo Laur jpt.

Uus haridusselts nägi esmakordselt valgust üüriruumides S.Laagri (Nometnu 18) Karel
Karbi majas. Seal tehti laulu-ja näidendiproove, viidi läbi koosolekuid. Üüriruumid polnud edenevaks kultuuritööks suuruse poolest soodsad. Nii tekkis mõte oma seltsimajast. Pangalaenu ja annetuste kogumiseks loodi komisjon. Leiti vastav krunt Nometnu 62 ja uue maja nurgakivi asetati kohale 28. aprillil 1912. Lõplikult valmis maja 1913. aasta sügisel. See hoone oli koduks paljudele kuulsatele eestlastele.

Riia eestlaste ettevõtlikkust ja jõukust näitab see, et aastaks 1913 valmis aadressil Nometnu  62 suur kuuekorruseline seltsimaja, mis ehitati annetus- ja laenurahadega. Tegemist oli seltsi hiilgeajaga. Eesti seltsi teatrietendused Soomes said hea hinnangu nii Soome kui ka Rootsi kriitikutelt. Segakoor oli kaastegev kõikidel laulupidudel nii Tallinnas kui ka Tartus. Aktiivselt tegutsesid seltsi naisosakond, raamatukogu ja paljud huviringid. Kõige tähtsamaks tuleb lugeda aga kooli – emakeelset algkooli, mis avati seltsi majas, seal õppis üle 100 õpilase.

Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelised diplomaatilised suhted sõlmiti aastail 1918-1919. Esimeseks Eesti ametlikuks esindajaks Lätis nimetati Julius Jürgenson, kes samal aastal  avas Riias Eesti Vabariigi konsulaadi. Loodi ka Eesti Vabariigi saatkond, kus alustas käskjalana tööd Ernst Jaakson. 1921. aastal ostis Eesti Vabariik oma esindusele Riias hoone aadressil Skolas 13, kus Eesti saatkond asub tänagi.

Kuna Läti Vabariigis eestlastel vähemusrahvuse staatust ja sellega kaasnevaid õigusi ei olnud, suleti mitmed väiksemad seltsid ja koolid 1920-ndatel aastatel. REHAS jätkas oma tegevust 1939. aastani.

Alates 18. sajandist on Riias tegutsenud eesti luteriusu kogudus ja 19. sajandist eesti õigeusu kogudus.

Esimene eestikeelne ajaleht Riias oli Eesti Koguduse Leht, mida andis 1914.a. välja Eesti koguduse pastor Theodor Tallmeister. 1928.a. hakkas selts koostöös Postimehega välja andma lehte Läti Eestlane. Praegu ilmub kord aastas Lätimaa Eestlane.

1864. aastal loodi Heinastes (Ainažis) merekool, kus õppetöö toimus nii eesti kui ka läti keeles. Esimene eestikeelne kool Riias avati 19. sajandi lõpus – Peeter-Pauli kaheklassilne kirikukool, mis oli mõeldud õigeusklikele. REHAS avas 1908. aastal kuueklassilise algkooli, mis alates 1913. aastal tegutses seltsi majas, kus õppis üle 100 õpilase. Aastail 1922-1940 töötas kool neljaklassilse algkoolina. Kooli tegevus taastati alles 1989.a.

1939. aastal seltsi tegevus katkestati ja varad ärandati Läti valitsuse poolt.

1950. aastatest  1972.aastani tegutses REHASe hoones Läti esimene televisioon.

Seltsi taasloomise idee tekkis paljudel Riias ja Lätis elavatel eestlastel, kantuna 1988. aasta laulvast revolutsioonist Baltikumis.

11. novembril 1988 toimus seltsi taasloomise koosolek, kus võeti vastu seltsi põhikiri, identne 1908. aasta REHASe põhikirjale. Otsustati jätkata REHASe tegevust, tegelda eesti kultuuri viljelemise, emakeelse hariduse võimaldamisele Lätis elavatele eestlastele. Asutada kool, kogudus ja laulukoor, anda välja oma ajaleht. Selts sai nimeks LÄTI EESTI SELTS – Lätis asuvate eesti kogukondade katuseorganisatsioon. Seltsi juhatajaks valiti Leili Utno.

Seega pärast 48-aastast sundvaheaega alustas oma tegevust REHASe järeltulija.

1. septembril 1989 avas uksed Riia Eesti Kool ja alustas lauluproove segakoor Lelo ning algas igakülgne aktiivne kultuuritöö.

19. jaanuaril 1997 tagastati Läti Eesti Seltsile omandiõigus hoonele Nometnu 62. Et hoone oli aastakümneid peremeheta, vajab ta ka edasiselt kapitaalremonti ja kõigi kommunikatsioonide väljavahetust. Seltsi majas tegutsevad segakoor Leelo,  huviringid, noorteklubi, keelekursused, tõlkebüroo, oma raamatukogu. Plaanipäraselt toimuvad kultuuriüritused. Alati tähistatakse emakeelepäeva Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval 14. märtsil. Riia Jaani kirikus toimuvad eesti luteri koguduse eestikeelsed jumalateenistused ja kord kuus läheb Läti Raadios eetrisse eestikeelne saade.

Aastast 1996 on Läti Eesti Selts Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liige ja seeläbi ollakse tihedates sõprussidemetes eesti kultuuriorganisatsioonidega üle maailma. Selts on ka EKSÜ liige,osaledes aktiivselt Eestis toimuvatel kultuuriüritustel.

Oleme uhked Läti Eesti Seltsi poolt Riias korraldatud väliseesti kultuuripäevade ESTO 2004 üle, mille juhatajaks oli Pärja Svarpstina. ESTOl Riias osales üle 3000 väliseestlase, mis oli heaks reklaamiks nii Eestile kui ka Lätile.

LÄTI EESTI SELTSI juhatajad alates 1988

LEILI  UTNO –               1988-1992
PÄRJA SVARPSTINA   1993-2005

PIRET VALMA              2005-2011

TOOMAS KALDA         2011

Ülevaate koostas Pärja Svarpstina

RIIA