Järjelugu suvekoolist: Mailis Prantsusmaalt kirjutab

Eesti Kultuuriseltside Ühendus (EKSÜ) korraldas 7. – 9. juulini Hiiumaal Kassaril EKSÜ suvekooli. Kokku oli tulnud rahvusvaheline seltskond (50 inimest), kes esindasid Eesti, Leedu, Venemaa, Abhaasia, Valgevene, Soome ja Prantsusmaa kultuuriseltse.

Kõigepealt koguneti 7. juulil Kassari Puhkekeskuses ja seejärel liiguti Keldrimäe külalistemaja hoovi tervitussupile.

Pärast keha kinnitamist maitsva kananuudlisupi ja Hiiu leivaga siirduti tagasi Kassari Puhkekeskusesse suvekooli avamisele. Suvekooli korraldaja, EKSÜ tegevjuht Liina Miks sõnas, et seekordne suvekool toimub samaaegselt Väikesaarte laulupeo ja kalurite päevaga, nii et saarel oli oodata nädalavahetuseks põnevat kultuuriprogrammi.  Sõna tervituseks said Välisministeeriumi üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja Marin Mõttus ja Välisministeeriumi nõunik Kadri Linnas. Kadri tutvustas portaali Global Estonian, erinevaid taotlusvoore, eesti keele õppimise võimalusi, noortevõrgustikku, üleilmse eestluse uudiskirja, mis ilmub eesti, vene ja inglise keeles, samuti kaks korda aastast toimuvaid virtuaalseid foorumeid eestlastele üle ilma.

Kohalviibijaid tervitas ka mulgivanem ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse juhataja Kalle Vister, kes tõi oma kõnes humoorikaid näiteid mulkide tutvustamiseks: „Mulk ei uju ei konna ega koera, vaid tõmbab vee kõhu alla, et vesi kaotsi ei läheks./…/Mulk ei ole kade ainult siis, kui ta piirikivi edasi lükkab“ jms.

„Soome Eesti Noored“ nimel kõneles Tuuli Emily Liivat, kes vedas kontaktseminari, et osalejad omavahel väiksemates rühmadeks tuttavaks saaksid. Vaadati koos tagasi, môtiskleti hetkeseisu üle.

Suvekooli läbivaks teemaks oli kultuuriseltside tulevik ja noorte kaasamine seltside tegevusse.

Õhtu veedeti Orjaku rahvamajas, kus kohtuti kohalike kultuuriseltsidega. Rahvamajas esitlesid end EKSÜ seltsidele Hiiumaa Kultuuriselts, Kuriste Haridusselts, MTÜ Hiiumaa Teabekapital, Hiiumaa Käsitööselts, Kassari Haridusselts, Orjaku Külaselts ja kõigile unustamatu mulje jätnud Klubi Pühalepa Vanamehed, kes tutvustasid oma seltsi tööna valminud entsüklopeedia mõõtu teoseid Hiiumaa ajaloost, meresõitjatest ja loodusest. Suus sulava kringli oli külakostiks kaasa toonud Eve Kangur Pagari tänavalt.

Järgmisel hommikul pärast hommikusööki toimusid mõttetalgud teemal EKSÜ tuleviku perspektiivid. Arutleti, kuidas teha EKSÜ tegemised meedias nähtavaks ja kuuldavaks, kuidas peegeldada kultuuriseltside tegemisi ühiskonnas. Ilona Kolberg Soomest, Kultuuriseltsist Mihkli pakkus välja, et EKSÜl oleks vaja oma pressiesindajat, kelle ülesanneteks oleks suhete loomine meediakanalitega. Ants Liimets Narvast ütles, et kui ühe inimesega rääkida, tuleb mõelda, et sinu ees on tuhatkond inimest. EKSÜ juhatuse liige Maarja Lõhmus sõnas, et tuleb äratada uudishimu meie tegemiste vastu ja anda pidevalt lisainfot, olulised on hing, lähedus ja õige tunnetus. Maarja on teinud portreelugusid „Mina – eestlane“. 

Ants Johansoni sõnul tuleks vahendada EKSÜ tegemiste kohta infot teistele Eesti inimestele, inimesi huvitab lugu, mitte kuivad faktid. Väga oluline on ka visuaal. Võiks teha lõpukommünikee, et anda üldsusele teada EKSÜ kultuuripoliitilised seisukohad.

Külli Kell Rõka Külaseltsist ütles, et EKSÜ eesmärgiks võiks olla üles korjata erinevad inimesed, kes ei mahu laulu- või tantsuringidesse ega saa laulupeole, n.-ö „et viimased korstnad ei jääks ilma suitsuta“. EKSÜ eesmärk võiks olla silla loomine Eesti kultuuriseltside ja väljaspool Eestit asuvate kultuuriseltside vahel. Motoks võiks olla: „EKSÜs koos on veelgi lahedam!“

Tiiu Narva-Jõesuu Seltsist sõnas, et EKSÜ peaks olema katusorganisatsiooniks väikestele seltsikestele, looma võrgustiku. Ants Johansoni sõnul võiks EKSÜ korraldada kokkusaamisi, jagada infot, korraldada projektide rahastust ja raha jaotust, arhiivimaterjale tuleks samuti koguda. Koostegemine ja ahhaa efekti saavutamine on olulised.

Maarja Lõhmus andis teada, et novembris plaanitakse EKSÜ sügisseminari. Võiks kaardistada kõik Eesti kultuuriseltsid kuue piirkonnana, sealhulgas ka väliseesti seltsid, juurde lisades kultuuriseltside vedajate nimed. Koguda kokku kogemused ja arhiveerida. Teha koostööd mälu osas, sest väärikus tuleb läbi ajaloo. 

Viiu Peterburi Eesti Seltsist tutvustas nende häälekandja „Peterburi Teataja“ viimast numbrit, kus sees ka artikkel „Rudolf Tobias 150“.

Väiksemates töörühmades arutleti, milline võiks olla seltsi panus ühiskonda.

Leiti, et oluline on ühiskonna teadlikkuse tõstmine mitmekultuurilisusest, mitmekeelsuse positiivsest ja rikastavast mõjust. Vajalik on Eesti huvi väliseestlaste tegevuse kajastamise vastu, Kodueesti ja Väliseesti ühendamine ja kokkutoomine.

Mis on seltsil vaja EKSÜt ja vastupidi? – EKSÜga võrgustumise võimalus. Suvekooli korraldamine ja isiklike kontaktide leidmine EKSÜ vahendusel. Vahetu isiklik suhtlus on kõige alus.

Samal ajal suvekooliga toimus ka ÜEKN koosolek, kus otsustati, et 2025. aastal toimub ESTO Stockholmis, Tallinnas ja Narvas.

Seejärel mindi bussiga väikesele ringsõidule, et imelise meistergiidi Helgi Põlloga Hiiumaa vaatamisväärsustega tutvuda. Külastati Eesti tuntud helilooja ja organisti R. Tobiase muuseumit, kelle sünnist möödus tänavu 150 aastat. Rudolf Tobias sündis Käinas 29. mail 1873. Peterburi Eesti Seltsi nimel andis Viiu Tobiase muuseumile üle ajalehe „Peterburi Teataja“ viimase numbri, mis on pühendatud Rudolf Tobiasele.

Seejärel tehti tuur Hiiumaa pealinnas Kärdlas. Bussituur kulges mööda Aia tänavat, kus peaaegu igas aias on väike purskkaev. Vesi purskab seal 455 miljonit aastat tagasi kukkunud meteoriidi tagajärjel vildakatest paekihtidest, mis on surve all. Külastasime käsitöökauplust Kärdlas, kust soovijad said kaasa osta Hiiumaa meistrite imeilusaid käsitööesemeid. Vahepeatus lõunasöögiks tehti Ratturi talus. Seejärel külastati Reigi kirikut ja kalmistut. Külastati ka Vaemla Villavabrikut, kus sai näha kraasimis- ja ketrusmasinaid ning kaasa osta imeilusaid villaseid esemeid. Tuur lõppes armsa Kassari kabeli külastusega. Kassari kabel on pärit 18. sajandist ja seda peetakse ainukeseks tegutsevaks rookatusega kivikirikuks Eestis. Ajalooline kabeliaed on mitmete tuntud inimeste puhkepaik. Giid näitas meile kohaliku kuulsuse Vilhelm Tamme viimset puhkepaika. Köleri maal sellest pikajuukselisest Jeesuse sarnasest mehest kaunistab Kaarli kirikut.

Pärast ekskursiooni suundusid kõik Väikesaarte laulupeo rongkäiku, kas siis osalejate või pealtvaatajatena. Rongkäik algas Leigari kuju juurest. Saadi osa toredast laulupeokontserdist ja sellele järgnevast simmanist Kassari kiigeplatsil. Väikesaarte laulupidu toimus seekord 13. korda. Seekordse Väikesaarte laulupeo juht oli Kalev Lindal.

Pühapäeval pärast hommikusööki toimus Väikesaarte laulupeo traditsiooniline kontsert „Kõik puhuvad“, kus esines Saku puhkpilliorkester.

Pärast lõunasööki asutigi taas teele Heltermaa poole, et taas mandrile jõuda. Ka parvlaeval kõlas laulupeoliste rõõmus laul.

Järgmine EKSÜ suvekool toimub Lõuna-Eestis. Suur tänu korraldajatele! Olid meeldejäävad suvekooli päevad Kassaris.

Mailis Sütiste-Gnannt
11.07.2023