Sääre tipust algab Eestimaa. Just algab, mitte ei lõpe ehk kokkuvõte kultuuriseltside suvekoolist

Eesti kultuuriseltside suvekool toimus sel aastal 3.-5. juulil 2026 Sõrvesäärel Torgu Kuningriigis. Osalejaid oli kokku 77, esindatud olid 24 erinevat seltsi kuuest riigist. Osalejate arv oli rekordiline. Esmakordselt oli meie hulgas ka päris väikeseid lapsi.

Kohale sai tulla juba neljapäeval, ametlik avamine toimus Sõrve Turismitalus reedel, 3.juulil. Saabujad said kõigepealt keha kinnitada lõunaks keedetud kohaliku maitsva kalasupi ja rabarberikoogiga. Seejärel järgnes suvekooli avamine, kus osalejaid tervitas Torgu Kuningriigi kuningas, Tema Majesteet Kristian I, kes tutvustas lühidalt Torgu Kuningriigi sünnilugu ja sümboolikat. Koos kuningaga lauldi ka Torgu hümni: https://www.youtube.com/watch?v=BX6b4BgWDuo . See on kohaliku muusiku Õie-Maria Tehu (1942–2019) loodud rahvapärane laul “Oo, Sörvemaa”, mis oli juba aastaid olnud sõrulaste mitteametlikuks hümniks ja millele suvesõrulasest helilooja Peeter Vähi komponeeris 2019. aastal hümniliku orkestriseade.

Torgu Kuningriigi (TK) valitsemisvormiks on demokraatlik monarhia. TK-l on oma sümboolika ja paralleelselt käibiv oma raha – Torgu taaler, mis emiteeriti esmakordselt 24. juunil 1993. Torgu taalri vahetuskurss on pideval tõusuteel püsinud. Eri aegadel erineva kujundusega mündid on mitte ainult maailma numismaatikute hulgas kõrgelt hinnatud, vaid kuningriigi territooriumil ka reaalsete maksevahenditena (paralleelrahana) käibel.

Torgu kuningriigi lipp on Eesti rahvusvärvides ristilipp, mis valiti TK-i lipuks 1992. aasta lõpul. Lipu kujundus toonitab ühtlasi nii sõrulaste eestimeelsust kui seotust ülemere asuva lähima naaberkuningriigi Rootsiga.

Torgu Kuningriigi vapiloom, tuldpurskav Tigulohe (Helix Draconis Torguensis), on tagasõrulaste tahtel tekkinud viinamäeteo ning kohaliku “vallalohe” ristsugutis. Vallalohe pärineb kuni 2017. aastani Torgu vallamajana kasutatud nn Bulla maja frontoonilt. Nõlvak, mida mööda roomab kroonitud Tigulohe Torgu Kuningriigi vapil, sarnaneb väga Torgu vallamaja trepi sepistatud käsipuuga. Vapp sümboliseerib Taga-Sõrve aeglast, rasket ja ettevaatlikku, kuid kuninglikku liikumist tagasõrulaste omavalitsemise taastamise poole – nagu tõus tuld purskava Fuji vulkaani tippu.

Kuningas määrab ametisse erinevate ametinimetustega abilisi, näiteks Vardja (hoidja) ning Salanõuniku, kellega samuti tutvusime.

25. augustil 1993, Kirill I 41. sünnipäeval, alustas tööd kuningriigi postiteenistus, lastes käibele kuningriigi esimese oma postiümbriku. Ümbrikule oli trükitud Torgu kuningriigi vapp ja kuningas Kirill I profiiliga postmark ning sellel kasutati eritempleid.

Pikemalt räägivad asjaosalised ise sellest siin: Elagu Torgu Kuningriik ehk kultuuriseltside suvekooli reklaamiks

Järgnevalt tutvustas Jaak Prozes Fenno-Ugria tegevust hõimurahvaste pärandi hoidmisel. Fenno-Ugria on katusorganisatsioon, mis ühendab Eesti organisatsioone ja teisi ühendusi, kes on huvitatud koostööst soome-ugri ja samojeedi rahvastega. Peamiselt tegeletakse soome-ugri hõimuliikumise edendamise ja fennougristikaga.

Üleilmse eestluse nõunikud Välisministeeriumist Liina Viies ja Kadri Linnas rääkisid Välis-Eesti pärandi hoidmisest ja arhiividest välismaal, eestluse järjepidevusest, 2026. aasta märtsis Riias toimunud Emakeelepäevadest, eelolevatest KESKUSE avapidustustest 2026. aasta augustis Torontos jpm.

Seejärel esitasid Tallinna Võru Seltsi teatritrupi liikmed meeleoluka etenduse Friedrich Reinhold Kreutzwaldist „Kreutzwaldi tii Kalõvipujani“.

Pärast maitsvat õhtusööki sai ühiselt laulda ja jalga keerutada Muhu ansambli „Siin me oleme“ lustlike viiside saatel. Hiliste öötundideni lauldi armastatud merelaule ja tantsiti üheskoos rannarahva tantse.

Laupäev algas varahommikul metsamatkaga. Pärast hommikusööki järgnes Suur Sõrve bussiekskursioon fantastilise giidi ja kuninga Salanõunik Leo Filippoviga. Leo pajatas lugusid Sõrve inimeste saatusest läbi aegade, Sõrve ajaloost ja Sõrve poolsaare ainulaadsest puutumatust loodusest sh orhideedest.

Esimesena tegi peatuse Jämaja kalmistul, kus on leidnud viimse puhkepaiga üks kolmandik Torgu esimese kuninga Kirill I põrmust, samuti Vene tsaari isiklik fotograaf Carl Oswald Bulla. Kaunid valged ristid haudadel on selle kalmistu üheks tunnusmärgiks. Omapärane on kalmistu ka seetõttu, et merevee tõustes võib see ootamatult asuda laiul, kuhu kirst kadunukesega viiakse kirikust kohale paadiga, et see laiul maamulda sängitada.

Edasi viis tee Ohessaare külla, millel omapärane kolmnurkne keskväljak.

Sõrve poolsaarel algab Sääre tipust Eestimaa, just algab, mitte ei lõpe, rõhutas Leo. Lääne-Euroopast lennuki või laevaga tulles näeme esimesena just kitsast maariba meres sellel paikneva kõrge tuletorniga. Soovijad said ronida Sääre tipus ca 52 m kõrguse tuletorni tippu ja nautida imelisi loodusvaateid, kuulda mitme mere hääli, tunda meresoolaseid lillearoome, otsida ja leida soovide täitumist lubavaid auguga merekive, mõtiskleda Kuningliku Tigulohe kivilabürindis kulgemisel elu põhiväärtuste ja elujõu teemadel. Samas oli võimalik külastada tuletornide näitust, osta kaasa imelist käsitööd või istuda kohvikus, juua jäätisekokteili või kohvi. Ühispilt tehti EKSÜ puu juures Torgu mälestuspuistus. Aastal 2023 istutasid kolm Eestimaa kuningat sinna ka Kuningate puu.

Tutvusime ka Torgu Kuningriigis loodus- ja kultuurilooga. Sõitsime läbi Sörvemaa põliskülade, millel igal on oma oluline lugu rääkida, peatusime väidetavalt maailma esimese fotoreporteri Carl Oswald Bulla muuseumi ees, mille frontoonil saime imetleda Torgu Kuningriigi vapilooma Tigulohet.

Nagu saartel ja rannaalal ikka, sõltub kohapealne täpne retke- ja ajakava ilmaoludest. Meie retkel vaheldus vihm päikesega. Saime imetleda ka Sõrvemaa ainulaadseid pilvi ja vihma järel taevasse maalitud vikerkaart.

Sõrve poolsaarel asuvad Viieristi looduskaitse ala, Ohessaare maastikukaitseala, Lindmetsa maastikukaitseala, kus võib leida haruldasi looduskaitse all olevaid orhideelisi ehk käpalisi. Meil oli õnn näha püramiid-koerakäppa, soo-neiuvaipa jt.

Lõunasööki nautisime Sõrwe restos.

Majutuskohta tagasi jõudes ootasid meid ees pärimuse õpitoad, kus Sõrvemaa Pärimuse Seltsi osavate kätega naiste juhendamisel kraasisime lambavilla, ketrasime vokil ja punusime heidevaipa. Kõik vaibapunujad said oma vaibad koju kaasa võtta.

Teises töötoas vestis sõrvekeelseid lugusid „Sündinud luud“ Tammeniidi Elve.

Pärast käsitööd ja lugude kuulamist ootas meid pidulik õhtusöök.

Laupäev lõppes Laura Naageli ja Sõrvemaa Sõrmitsejate juhendamisel sajanditaguste seltsikonnatantsude ja laulumängude õppimisega.

Pühapäeva hommikul saime tutvuda Jämaja kirikuga, mis meie jaoks oma uksed avas.

Suvekoolis saime palju väärtuslikku infot Sõrvemaa ja Torgu Kuningriigi kohta, tore oli tutvuda Sõrve pärimuse ja traditsioonidega. Eriti väärtuslikud on uued sõlmitud kontaktid ja kogemuste vahetamine.

Järgmisel suvel loodetakse kohtuda 16.-18.juulil Mulgimaal Abja-Paluojal, kuhu oodatakse rohket osavõttu. Aset leiab ajaloo esimene Mulgipudru Festival. Peole saab kutse ka Torgu esindus. Festivali avab Mulkide Vanem.

Mailis Sütiste-Gnannt
Sõrve Säärel 6 juulil 2026

Lühiklipp Ella Ozi-Risselt