Rakvere linnapead

Ajaloolase Uno Trummi loeng «Rakvere linnapead Eesti ajal» tõi neljapäeval, 11. juunil Köster Gööcki majja kokku hea hulga ajaloo- ja kultuurihuvilisi rakverlasi, nende sõpru, ühe endise Rakvere linnapea ning lausa kolm eestiaegsete linnapeade järeltulijat Tallinnast ja Tartustki!

Milliste tegevuste ja teenete eest peaksime olema tänulikud Jakob Liivile, kes pidas linnapea ametit 10. juunist 1919 kuni 14. veebruarini 1921? Eks ikka selle eest, et tänu tema ja Mihkel Juhkami asjaajamisele sai Rakvere linn enda kätte endise mõisasüdame, tammiku, Vallimäe, aga ka Moonaküla ja Kukeküla linnaosa Samuti oli just Jakob Liiv Rakvere teatri rajaja.

Aleksander Pääro oli linnapea 14. veebruarist 1921 kuni 13. veebruarini 1930. Tema ajal püstitati Rakverre Vabadussõja monument.

Heinrich Aviksoo kümne tegutsemisaasta jooksul linnapeana (13. veebruar 1930 — 31. juuli 1940) said valmis Rakvere staadion, lastekaitseühingu maja (tänane Kauri lasteaed), ujula Koidula tänaval, Rakvere Gümnaasium ning Rakvere teatrimaja.

Rakvere Gümnaasiumi eesti keele õpetaja ja Rakvere teatri peanäitejuhi abi Oskar Kalmisto tegutses kuus aastat linnanõunikuna (tänapäevases mõistes abilinnapea) ning oli saksa okupatsiooni ajal Rakvere linnapea.

Juuraharidusega Karl Magnus Tölpus oli linnapea 1. juulist 1943 kuni 23. veebruarini 1944 ja endine linna kütteameti juhataja Evald Rae pidas linnapea ametit 23. veebruarist 20. septembrini 1944.

Suur-suur tänu nii lektorile põhjaliku uurimistöö eest kui ka Jakob Liivi järeltulijale Teet Jaagosillale ja Oskar Kalmisto tütrele Eeva Kampsile ja tema tütar Marile meid väisamast!

Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist.