Meenutati Jakob Hurta
13. jaanuaril möödus 109 aastat Jakob Hurda – läinud sajandi ühe suurema eestlase – minekust Toonela kaldale.
Tavapäraselt koguneb Jakob Hurda Selts oma nimikangelase mälestuspäeval ja nii oli ka seekord. Jakob Hurda ausamba juures Põlvas, Mäe tänavas kõneles Ilmar Tagel ja meenutas suurmehe tähtsust kodukandi rahvale.
Maa-ja vallavalitsuse esindajad, maakonna kodu-uurijad, Jakob Hurda Seltsi liikmed ning Jakob Hurda omaksed süütasid mälestusküünlad, mis jäid leegitsema hiliste õhtutundideni.
Põlva Keskraamatukogus aga kõneles külaline Eesti Rahva Muuseumist, etnomoloog ja teenekas rahvakultuuri uurija Piret Õunapuu. Ta viis huvilised mõttematkale Hurda sünnitallu Himmastesse, käis läbi andeka noormehe õpingupaigad, milledest enim pööras tähelepanu Tartu Ülikoolis veedetud ajale, peatus meelekibedust ja ohtusid täis Otepää perioodil ning kirjeldas pikalt ka õnnelikke Peterburi aastaid.
Vaikuses mõtiskleti sellegi üle, kuidas tookordne arstiteadus polnud valmis veel põletikus pimesoolt ära tundma ning Jakob Hurda viis puusärki lihtne veremürgitus. Venemaalt rongiga Taaralinna saadetud lahkunu põrmule avaldati austust igas peatuses ning Hurda muldasängitamise ajal kogunes rahvahulk, millist polnud tartlased varem näinud. Nii tänas Eestimaa oma suurt poega – kirikumeest, folkloristi, keeleteadlast.
Pisut leidis Piret Õunapuu ka aega , et rääkida ühest Hurda sõbrast ja aatekaaslasest Oskar Kallasest ja tema tegevusest.
Suurt huvi näidati üles Piret Õunapuu kirjutatud arvukate raamatute vastu, millest Külli Ots oli koostanud põneva väljapaneku.
Sirje Vill
Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariuduse Seltsi esimees
