EKSÜ pöördumine 2006
Eesti rahvuse ja kultuuri järjepidevuse ning kestvuse eest!
Eesti rahvuse ja kultuuri järjepidevuse ning kestvuse tagamine on meie põhiseaduslik õigus ja kohustus. Nende kandjaks on iga kodanik koos kooli, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ning meedia ja kodanikeühendustega.
Selle õiguse ja kohustuse täitmise eeltingimuseks on aga oma maa ja rahva tõese ajaloo tundmine.
Kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni NSV Liidu poolt 1940. aastal rahvas tundis oma ajalugu. Sellest peale suunati ajaloo õpetamisel koolides põhiraskus NSV Liidu ajaloole. Eesti ajaloo õpetamiseks ettenähtud tundide arv oli aga väga väike ja sisu moonutatud. Eesti rahvuse ja kultuuri järjepidevuse hoidmine jäi seda väärtustavate kodanike ja perekondade kanda. Kodanikeühendused olid laiali saadetud, meedia allutatud tsensuurile, raamatukogud Eesti Vabariigis väljaantud kirjandusest puhastatud, rahvuslike tunnete väljendajaid tabasid võimuorganite repressioonid. Seega jäid 1940. aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni koolide lõpetanute teadmised Eesti ajaloost puudulikuks, kui nad seda lünka koduraamatukogude abil ja perekonna toel ise tõeste teadmistega ei täitnud.
Siit esimene üleskutse – õppigem tundma tõest Eesti ajalugu!
Arvestades viimaste aastate jooksul ilmunud artikleid, raamatuid ja teatmeteoseid Eesti ajaloost, saab igaüks ise enda teadmisi täiendada. Tänuväärne tööpõld Eesti ajaloo ja eriti kultuuriajalooalaste teadmiste levitamisel nii oma liikmete kui ka elanikkonna hulgas ootab kodanikeühendusi (sh seltse). Mõistagi ei saa sellest tööst eemale jääda ajakirjandus, raadio ja TV.
Et meie kultuuri sisu avada võimalikult adekvaatselt nii tänapäeval kui ka tulevikus on vaja hoolitseda kultuurialast tegevust kajastavate dokumentide säilimise ning uurijatele kättesaadaval olemise eest, nende põhjal koostatud trükiste väljaandmise eest.
Siit teine üleskutse – hoolitsegem meie ajalugu ja kultuurilugu kajastavate dokumentide jõudmise eest arhiividesse või muuseumidesse.
Siin on avar tööpõld kodu-uurijatele õpilastest pensionärideni. Kõik tähtsamad dokumendid peaks tingimata jõudma arvutist ka paberile ning edasi säilitamisele arhiivides või muuseumides. Jätkakem seltside, kultuuri- ja teiste asutuste ning külade ja asulate ajaloo, samuti silmapaistvamete inimeste elulugude koostamist ning mälestuste kogumist, nende avalikkusele kättesaadavaks tegemist kas trükituna või arhiivides/muuseumides säilitatuna.
Viigem lõpule Seltside Raamatu koostamine ja väljaandmine!
Seltsid panid aluse eestlaste üldlaulupidudele, teatrile, vabaharidusele, eestikeelsele keskharidusele, aitasid kaasa talumajanduse tootlikkuse tõusule, eesti keele ja ühiskondliku mõtte arengule. Selle tulemusena sai maarahvast eesti rahvus ja kasvasid üles inimesed, kes rajasid 1918. aastal Eesti Vabariigi ning asusid seda juhtima ja arendama, kasvasid üles meie kultuuri järjepidevuse kandjad ja arendajad.
Üldistagem meile pärandatud pooleteise sajandi pikkune kodanikualgatuse kogemus eestlaste seltsiliikumise ajalooks 2015. aastaks, mil täitub meie seltsiliikumise algusest 150 aastat ja „raiugem” see raamatusse! Hoolitsedes mineviku kogemuste eest ja õppides sellest, saamegi anda oma panuse eestluse ja kultuuri kestvusse ning järjepidevusse.
25. oktoobril 2006
Eesti Kultuuriseltside Ühendus
