In memoriam – Jaak Juhansoo 1942-2017
Teatame kurbusega, et meie seast lahkus 13. jaanuaril 2017 Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) kauaaegne esimees Jaak Juhansoo.
Temaga kaotasime ainulaadse, hea ja südamliku inimese ning tubli eestlase, kes kogu oma hinge ja südamega oli Eesti asja eest väljas.
Olles ÜEKN-i esimees aastatel 2007–2014, tuli tal leida vastuseid äkitselt üleskerkinud küsimustele – “Mis suunas peaks ÜEKN arenema?”, “Mis on ÜEKN-i tähtsamad sihid?”, “Kas ÜEKN-i on üldse vaja?” (Vt. ka Eesti Elu “Jaak Juhansoo 1942-2017” Laas Leivat EKNK).
Jaak soosis avatud suhtlemist ja positiivse lahenduse leidmist. Tema juhtimise ajal alustati ÜEKN-i täiskogu koosolekute ja avatud sümpoosionide korraldamist Eestis, loodi täisajalise ÜEKN-i esindaja koht Eestis ning ülemaailmsed juhatuse koosolekud hakkasid toimuma interneti teel.
Jaaguga suhtlesin ka seoses oma välis-eesti harrastustegevuse uuringuga Tallinna Ülikoolis aastail 2007–2015. Mul oli õnn saada Jaagult väärtuslikku teavet välis-eesti harrastustegevuse uuringu jaoks, eelkõige Bostoni harrastustegevuse kohta. Ning neid andmeid olen kasutanud ka LEP-ESTO Rahvuskongressil 2014. a. ja ÜEKN-i korraldatud sümpoosioni ettekannetes Okupatsioonide muuseumis.
Oma viimase intervjuu Jaaguga tegin 2014. aastal, seoses pagulas-eesti pärimuslauliku Reet Hindreksoni muusikalise mälestuseõhtu „Contra mortem” korraldamisega Tallinnas Okupatsioonide muuseumis. Jaak oli üks neist, kes tundis Reeta ja aitas vastutuleliku inimesena tollel ületada tekkinud eluraskusi.
Jaak Juhansoo sündis Põltsamaal 16. mail 1942. Kogu ta pere põgenes Eestist Nõukogude okupatsiooni eest. Pärast aastaid Saksamaal põgenikelaagris olemist saabus Jaagu perekond New Yorki päeval, mil Jaak sai 7-aastaseks.
Kahtlemata oli tema elukestev kirg ja armastus Eesti. Ta tegutses väsimatult teiste vabadusvõitlejate kõrval, meenutades intervjuude, raadiosaadete ja ajalehtede kaudu kohalikule üldsusele, riiklikele ning föderaalvalitsuse esindajatele Nõukogude Liidu ebaseaduslikku anneksiooni Balti riikides, kuni viimaste vabaduse taastamiseni aastal 1991.
Oleme kaotanud eesti kogukonna legendaarse organiseerija ja võitleja.
Sügav kaastunne Jaagu perele ja lähedastele.
Iivi Zájedová,
Tšehhi Eesti Klubi nimel
Eesti Kultuuriseltside Ühendus ühineb kaastundeavaldusega.
