Kohtumispaik – Viis aastat MTÜ VORMSI VERI sünnist

Foto: Jaanikul esinevad “Vormsi Kadakased”

Heites väikese tagasipilgu läbitud viiele aastale, toon välja mõned liikumapanevad faktorid.

Kõik algas Vormsi kooli juubelist, kuhu oli kokku tulnud ootamatult palju rahvast, ja loomulikult käib sellega kaasas palju rõõmsaid taaskohtumisi, kus vahetatakse aadresse ja telefoninumbreid lubadustega tulevikuski kohtuda.

Kui tavaliselt sellega kuni järgmise juubelini asi piirdubki, siis nüüd läks teisiti. Tekkis initsiatiivgrupp, kes asus kunagisi kooliõdesid ja -vendi koostööle organiseerima.

Alustuseks pidasime paar töökoosolekut, kus meenutasime omaaegseid elu- ja kooliolusid, nostalgitsesime lapsepõlvemälestustes. Lapsepõlves oli paljudele meist koduseks keeleks rootsi keele Vormsi murrak.

Kutsusime esinema kirjaniku, tõlkija ja ajaloolase Ivar Rüütli ning jõudsimegi äratundmisele – vaja oma selts asutada! Eesmärki oli lihtne sõnastada, tegemist jätkub aga sisuliselt igavesti!

Loomulikult sai eesmärgiks Vormsi ajaloo ja kultuuri uurimine, säilinud kildude kokkukogumine ja koostöö Haapsalus tegutseva Rannarootsi Muuseumiga.

Algatusgrupi koosseisu valisid asutamiskoosolekul osalenud ca 25 endist ja praegust vormsilast kolm inimest. Need olid (ja on eestvedajad praegugi) Rüüd Kamarik (sünd. Friberg) Norrby külast, kes praegu elab Haapsalus, Jonne Berggren, kes on samuti pärit Norrbyst, praegu elab Hullo külas ja töötab saarevahina, ja mina, Toivo Tomingas, ema poolt rootslane, sündinud Hosby külas. Nüüdseks elan juba 45 aastat Haapsalu äärelinnas Uuemõisas.

Meist sai seltsi juhatus. Nime leidmisel jäi minu soov peale ja nii sündiski ning kanti 1. detsembril 2011. aastal äriregistrisse Vormsi Veri MTÜ.

Tegevus algas kohe.

Rannarootsi Muuseumi juures toimetab tore vanemate prouade klubi Neljapäevamemmed. Kümmekond vanaprouat tulevad neljapäeviti kokku, teevad paar-kolm tundi peenikest näputööd (kindad, linikud, vaibad, viltsussid jne.) ja muidugi jutustavad lugusid.

Hakkasime sealt peale. Klubi üks aktiivsemaid ja staažikamaid liikmeid on Vormsilt, Svibyst pärit Silvi-Astrid Mickelin, poetess, kellelt on ilmunud kuus luuleraamatut ja ilmselt ilmub veelgi. Tema kõrval oli muuseumi loomisel hoolega kaasa löönud minu ema Agneta Tomingas (sünd. Öman), kelle 96 aastat kestnud elutee lõppes kaks aastat tagasi.

Siis juba nimetatud Rüüd Kamarik, kes töötas 50 aastat Läänemaa Teedevalitsuses ja on nüüd pensionil, samuti Anu Mätlik Rumpo külast Vormsil, kelle ema sündis veel rootsi nimega Enkel. Anugi on pensionär.

Võite uskuda, neil inimestel on rikkalikult jäädvustamisväärseid mälestusi. Ja mitte ainult.

Korjasime kokku mitu tundi audio- ja videomaterjali, sadu fotosid ja originaaldokumente. Siis aga tuli Anu Mätlik välja suurepärase ideega: “Kuule, Toivo! Sa ilmselt valget paberit ei karda. Hakka toimetama ja raamatuid välja andma, et see, mis kogutud ja veel tuleb, ka rahvani jõuaks!“

Tunnistan, et olin hetkeks sõnatu. Siis aga haarasin mõttest kinni ja töö läks käima. Seni olime seltsiga korrastanud Vabadussõjas langenuile püstitatud mälestusmärgi, teinud korda meie suurmehe Hans Pöhli haua, tähistanud Norrby külakooli kunagise asupaiga infotahvli ja pingiga, pannud väärika hauakivi Vormsi laulumemm Maria Murmanile, tähistanud Diby külas üle aastakümnete taas jaanipäeva ja võidupüha.

Nüüd ilmub igal kevadsuvel raamat. See kannab nime „Vormsi veri“ ja tänavu tuleb IV köide. Kaante vahele jõuab materjal, mille oleme aasta jooksul asjakohaseks arvanud, kogunud, tõlkinud ja toimetanud.

Autorite hulgas on luuletajaid: S. Mickelin, Elvi Benno, Tiina Koppelmaa (Berggren), T. Tomingas. On laulukirjutajaid, keda heliloojaiks on ehk liiga palju nimetada: Verner Friberg, Malle Hokkonen, Toivo Tomingas.

On heliloojaid, kes viisistavad meie luulet, näiteks Sirje Kaasik, Taimi Kopli ja teised. Raamatutesse on jõudnud mitu tõsiteaduslikku uurimust: Anders Lindströmi põhjalik ülevaade Vormsi elust-olust keskajast Teise maailmasõjani, vallavanem Tanel Viksi magistritöö Kaitseliidust Läänemaal ja Vormsis, Efraim Joel Dahli „Vormsi ajalugu“.

Lisaks paljude autorite mälestused. Materjale koguneb ja see töö ei paista lõppevat.

Lõpetuseks vast natuke nukram kogemus. Rahvaüritusi jääb väheks. Niisama tühja-tähja pärast ei tahaks ju inimesi jooksutada.

Seltsi liikmeid on üle Eesti laiali ja mõned Rootsiski. Nii ongi suurem kokkusaamine jaanipäev, mille korraldavad Diby küla mehed Harry Rosenblad ja Herbert Hinno Muusikat teevad Monika Jürgens (vokaal) ja Verner Friberg – mees nagu orkester, veteransportlane peale selle. Katsuge ise 68-aastasena hüpata üle kolme meetri teivast!

Kallid kolleegid kõigist küla- ja kultuuriseltsidest! Soovin teile indu ja jõudu teie tähtsas töös! Ja võtame kindlasti osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva üritustest.

Palavate tervitustega veel öökülmades vaevlevalt Läänemaalt!
Toivo Tomingas
MTÜ Vormsi Veri juhatuse esimees

19. aprillil 2017. aastal Vormsil