150 aastat seltsitegevust Toila kandis

4.-5. augustil 2017 toimub Toilas kultuuriseltside suvekool. Tutvustamaks Toila senist pikaajalist ja sisukat seltsielu avaldame siinkohal artikli, mille on koostanud Lea Rand, Toila Valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi juhatuse liige, Toila Raamatukogu juhataja.

Toila valla aladelt on leitud mitme aastatuhande taguseid inimasustuse jälgi. Kuigi siin pole avastatud vanu asulakohti, viitavad leitud ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskohad ja tarbeesemed sellele, et inimasulaid on siinkandis olnud juba ligikaudu 8000 aastat tagasi.

Esimene teadaolev asula on Pühajõe küla, mida nimetatakse esmakordselt vanimas Eestimaa külade loendis – Taani hindamisraamatus.

Teistest valla asulatest nimetatakse varasemana Voka küla aastast 1420 ja Tulise küla aastast 1428, mis aastast 1547 kannab nime Toila.
19. sajandi teise poole algusaastatel toimunud talude päriseksostmine ja suvitajate arvu suurenemine tõid kaasa Toila hoogsa arengu.
Peterburi–Tallinna raudtee avamine 1870. aastal andis paremad võimalused inimeste liikumiseks ja reisimiseks – suvitajate arv Toilas ja lähiümbruses suurenes veelgi. Algas suvilate ehitamine ja Männiku senistele elamutele kerkisid lisaks kahekorruselised verandadega elamud ja suvilad.
Lisaks kaluritele ja talupidajatele hakkasid kohalikus elus tooni andma kaupmehed – küla hakkas omandama kaasaegsemat ilmet.

19. sajandi teise poole majanduslik areng tõi endaga kaasa hoogsa kultuurielu tõusu.

Toila ühiskondliku elu alguseks tuleb pidada meeskoori asutamist. 1863. aastal kutsus kohalik talupoeg Abram Simon oma kaks venda ja teised noormehed Pühajõelt, kokku 12 lauljat, ning alustas neljahäälsete koraalide õpetamist. Elulookirjelduses Eesti Kirjanduse Seltsile kirjutab Abram Simon: „Seltskonna tööst algasin osavõtma, kui Vokka mõisast Toila asusin 1863. Olin laulja ja laulu sõber.“

Sama aasta sügisel kavatses meeskoor Pühajõe kirikus esineda, kuid väikese abikiriku kooripealne oli kitsas ega oleks koori ära mahutanud. A. Simon: „Pühajõe kiriku kooripealne oli kõigest neli jalga lai ja seal ei olnud võimalik ruumi puudusel kontserti anda. Ma võtsin kätte ja ehitasin kiriku kooripealse neli jalga laiemaks.“

7. oktoobril 1867. aastal kogunes Toila koolmeistri Mihkel Rentiku algatusel 20 ümbruskonna noormeest koolimajja asutama „ilmaliku teaduse omandamise seltsi“ Konkordia. Kooliõpetaja Rentik oli Tartus tutvunud Vanemuise Seltsiga ja püüdis selle eeskujul ka Toilas tegevust alustada. Samal aastal asutati Mihkel Rentiku algatusel ka segakoor, mille nimeks pandi samuti Konkordia.

16. detsembril 1868, laulukoori harjutusel, otsustati asutada Toilasse pasunakoor (esimene pasunakoor Põhja–Eestis). Järgmisel aastal võttis Toila meeskoor 11 laulumehega osa esimesest üldlaulupeost Tartus. Ühiskondliku ja kultuurielu edendamisel ei saa märkimata jätta Eesti esimese maateatrimaja ehitamist Abram Simoni poolt 1882. aastal.

1901. aastal asutati Toila Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts. Esimesel tegevusaastal oli seltsis liikmeid 61. 31. detsembril 1902. aastal võeti selts ka Imperaatorliku Venemaa Tuletõrjujate Ühingu liikmeks. Seltsi tegevuspiirkonda kuulusid Toila, Pühajõe, Oru ja Voka, kus elanikke oli kokku umbes 2000.

1901. aastal asutati Toila Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts. Esimesel tegevusaastal oli seltsis liikmeid 61. 31. detsembril 1902. aastal võeti selts ka Imperaatorliku Venemaa Tuletõrjujate Ühingu liikmeks. Seltsi tegevuspiirkonda kuulusid Toila, Pühajõe, Oru ja Voka, kus elanikke oli kokku umbes 2000.

1904. aastal valmis ühingu pritsimaja, millest osa on tänaseni säilinud ja selles asub praegu Toila Seltsimaja. 1915. aastast alates hakkas ühing korraldama tuluõhtuid kontsertosa ja näidendiga, osaledes niiviisi aktiivselt ka kohaliku kultuurielu korraldamisel.

1912. aastal loodi Toila Haridusselts, mille raamatukogu järeltulijaks peab ennast ka praegune Toila Raamatukogu.
11. oktoobril 1927 loodi kohaliku aktivisti Kalju Otto eestvõttel Toila näitlejate ring, mis 1931. aastal teatriringiks ümber nimetati. Säilinud protokollides on eesmärgina kirjas „asjaarmastajate näitlejate koondamine näitekunsti, laulu, muusika ja rahvatantsude arendamiseks Toila seltskondliste organisatsioonide juures.“

1930. aastail kurdeti Voka vallas organisatsioonide liigrohkuse üle. Virumaa Teatajas kirjutati 1935. aastal: „Meil on palju räägitud puudustest ja hädast, mis tekivad organisatsioonide liigrohkusest valdades ja külades. Sageli on mõnekümnest perest koosnevas külas mitu seltsi, mis sageli taotelevad samu kultuurilisi sihte. Seltside vahekord on aga eeskujulikult korraldatud Voka vallas, Toilas. Siinne olukord on väärt märkimist ja järeletegemist paljude keskuste poolt, kus töö organisatsioonides kipub kujunema tuuletallamiseks.“

Aastast 1868 kuni Teise maailmasõja alguseni on siinkandis tegutsenud 27 seltsi, sh laulukoorid, pasunakoor, haridusseltsid, ilmaliku teaduse omandamise selts, tuletõrjeühing. Harrastati ka teatritegevust. Seda kõike tehti ühelt poolt suvitajate huvides, teisalt olid suvitajad lavastajad, näitlejad ja nõuandjad, kes töötasid kohaliku kogukonna heaks.

Lisaks mõned näited juba nimetatud seltsidele, mis tegutsesid tollases Voka vallas:
Toila Karskusselts Kiir (1893–1913), Toila Muusika Selts (1899–1940), Toila Suvituskoha Heakorra Selts (1913–1933), Voka Hariduse Selts Eha (1920–1926), Päite Hariduse Selts Koit (1920–?).

Kahjuks peab tõdema, et täna meie seltsielu nii aktiivne ei ole, aga üht-teist siiski tehakse.

Seltse ja seltsinguid on Toila vallas 25. Tegeldakse rahvakultuuri edendamise, spordi, käsitöö ja loomemajandusega. Neli seltsi on seotud Toila valla küladega ja seisavad hea oma küla arengu eest. Kaks seltsingut tegelevad meie valla eakatega, pakkudes neile kooskäimise ja -tegutsemise võimalusi.

1996. aasta lõpus sai kokku grupp aktiivseid inimesi loomaks Toila Valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi. Kuigi alguses pidasime end tinglikult 150 aastat tagasi loodud Konkordia järeltulijaks, siis tegelikult on meie tegevus kujunenud sellest erinevaks. Selts on 20 tegevusaasta jooksul välja andnud 11 koduloolist raamatut. Seltsi esimees Bruno Uustal on jäädvustanud filmilindile kümneid (kui mitte sadu) kultuurisündmusi nii meie vallas kui ka mujal maakonnas ja kaugemalgi.

Lea Rand
Toila Raamatukogu juhataja 
Toila Valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi juhatuse liige