Õppepäev “Kodukoha kultuurilugu ja seltsid” Viljandis

Foto: Esineb Rahvakultuuri Keskuse Viljandimaa rahvakultuurispetsialist Kati Grauberg-Longhurst, foto Margit Reinkubjas

8. novembril 2017 korraldas Eesti Kultuuriseltside Ühendus koostöös Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Rahvusarhiiviga Viljandimaa Omavalitsuste Liidu saalis õppepäeva kodupaiga kultuuriloo uurijatele, kus tutvustati mäluasutuste digiarhiivide kasutamist.

Õppepäeva avas Rahvakultuuri Keskuse Viljandimaa rahvakultuurispetsialist Kati Grauberg-Longhurst, kes andis ülevaate Viljandimaa kultuurikorraldusest.

Igal maakonnal on oma tegu ja oma nägu, nii ka Viljandi maakonnnal, mis on rikas oma kultuuri poolest. Viljandis on oma teater, väike Nukuteater, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia (koolitab kultuuritöötajaid), Pärimusmuusika Keskus (kus toimuvad koolitused, õppepäevad), rahvamajad.

Kultuuritöötajad kogunevad üks kord kuus, mil pannakse paika plaanid ning hoolitsetakse selle eest, et kultuurielu oleks tasemel. Üks kord aastas külastatakse teisi maakondi, kust saadakse häid ideid.

Kultuurisündmused ei saa toimuda ilma rahaliste vahenditeta ning kuna ühiskond liigub projektipõhise rahastamise suunas, siis tulebki erinevatest allikatest raha taotleda. Toimuvad nii traditsioonilised kui ka uued üritused. On asju, mille üle ollakse väga uhked – Viljandimaa on ju Mulgimaa oma keelega! Mulgimaal on nii hea elada, kui heaks me selle ise teeme.

ERMi peaarhivaar Tiina Tael jagas õpetussõnu selle kohta, millised arhiivmaterjalid on avalikult saadaval ning kuidas neid leida. ERMi põhiülesanne on inimeste kultuuri ja eluolu kajastava ainese kogumine.

Seetõttu on iga inimese teadmised ja kogemused – tema lugu – väga väärtuslikud. Need lood on osa meie kultuuripärandist. ERMi kogudes on esemed arvuliselt arvel, materjalid on süstematiseeritud kihelkondade järgi. Uue materjali saamiseks kasutatakse nn. kirjasaatjate võrku, mõtete kogumiseks on abiks küsimuslehed.

Eesti muuseumide veebivärav (www.muis.ee) võimaldab kõigil huvilistel tutvuda muuseumide infosüsteemiga, museaalidega tutvumiseks tuleb kasutada otsingut või sirvida kogusid muuseumite järgi.

Lea Teedemaa RAst teavitas uuest Rahvusarhiivi Keskuse peahoonest Tartus, üksustest Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Valgas. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Arhiivi kogudesse kuulub ligi üheksa miljonit arhivaali 13. sajandist tänapäevani.

Arhiivi veebiteenused on leitavad aadressil www.ra.ee/vau. Põhilised andmebaasid on:
AIS (Arhiivi infosüsteem), SAAGA (kirikuraamatud, mida saab kasutada ka sugupuu uurimiseks), FOTIS – (fotode andmebaas), FIS (Filmiarhiivi infosüsteem), ESTICA (eestimaised materjalid välisarhiivides). Peale selle on veel väiksemad andmebaasid: Eesti valdade register, Kinnistute register. Seltside kohta saab materjale politseivalitsuse fondide materjalidest.

Ühingud, seltsid ja organisatsioonid täidavad oma tegevuse käigus erinevaid ülesandeid, mistõttu tekib nendel ka erinevat tüüpi dokumente. Sel juhul tuleb teha valikuid, mida säilitada.

Ühise vestlusringi käigus tutvustas tegevjuht Margit Reinkubjas EKSÜ olemust, funktsioone, suuremaid käimasolevaid projekte, eriti rõhutas aga seltsielu jäädvustamist kirjasõnas ja pildis tulevaste põlvede tarbeks.

Paljude mure oligi see, et ei leidu selleks inimesi, suudetakse kajastada üritusi pildis, kuid mitte kirjeldada, tagantjärele infot kätte saada on aga raske.

Osalejate mureks oli ka see, et haldusreformi käigus jääb kultuuriline tegevus veel rohkem seltside kanda, mis aga puuduliku rahastuse ning eestvedajate väsimise tõttu võib viia tegevuste hääbumiseni.

Kogu päeva kokkuvõtteks tõdeti, et meie ise peame hoidma alles oma tegevusi, talletades neid nii dokumentide kui ka inimeste mälestuste näol.

Ly Mumm
Eesti Kultuuriseltside Ühendus