Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi juhatuse liikme aastalõpu kõne

Kallid eestimaalased!

Möödumas on tähendusrikas 2018. aasta ka ühistegelaste jaoks. Kahtlemata oli peasündmuseks Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta tähistamine.

Täpselt sada aastat tagasi, 1918. aasta novembrikuu lõpus võttis Eesti Ajutine Valitsus Piistaoja talu peremehe Theodor Pooli initsiatiivil vastu pretsedenditu maareformi otsuse – kihutada maalt välja 700 aastat tagasi Eesti alad vallutanud saksa mõisnikud ning jagada maad ja metsad nende talumeeste vahel, kes alanud Vabadussõjas erilist vahvust üles näitavad.

Juhtus peaaegu et ime. Lubades sõjaväkke astuvatele talunikele maad ja vabanemist mõisnike ikkest, käivitus Eestis massiline mobilisatsioon. Oktoobris 1919 oli sõjaväe toidul üle 81 300 inimese. Talud panid välja kõik oma mehed ja pojad. Nad saadeti sõtta – sõtta, mitte niivõrd mingite aadete ega ka Eesti iseseisvuse, vaid lubatud MAA nimel. Lühikese aja jooksul kasvas Eesti regulaararmee kuni 110 000 meheni ning see kindlustas ka Vabadussõja võidu. Massilise sõtta mineku käivitas maarahva ühishuvi, mis koondus ühistegevuseks põlise vaenlase vastu. Eesti Vabariigi sünnil ei olnud määravaks niivõrd rahvuslikud aated ja isamaa-armastus, mida endas kandsid Eesti juhid. Määravaks sai maamõte, maarahva ühine unistus, saada oma perele talu (KODU) rajamiseks maad ning vabaneda mõisnike ikkest.

Kui sada aastat tagasi saime iseseisvaks sõjalise ühistegevuse abil, siis 1990ndatel kasutasime samuti koostööd – Balti kett, laulev revolutsioon jne. Me olime ühte meelt ja nii saimegi tagasi oma riigi.

Tundub, et tänaseks oleme Eesti omariikluse rajanud ühistegevuse unustanud. 2018, Eesti Vabariigi juubeliaastal, ei antud Eesti valitsusasutuse poolt tegevusluba ainsale eestlaste poolt asutatud Eesti Ühistupangale. Praegu arenevad taas Eesti rahvast ahistavad mõisad ja teised välismaalastele kuuluvad ettevõtted, maapiirkonnad vaesuvad ja talud tühjenevad. Eestis olevad pangad ja kindlustusseltsid kuuluvad reeglina väliskapitalile. Metsadest saadava kasumi omandavad välisfirmad. Kaubanduses on jäme ots (ca 70%) väliskapitali käes. Ühinedes Euroopa Liidu ja NATOga andsime sisuliselt ära ka oma õhkõrna iseseisvuse. Eestist on välisriikidesse põgenenud-rännanud juba ligi 200 000 (!) inimest ehk 20% rahvast ja umbes 300 000 inimest vaevleb vaesuses.

Kallid kaasmaalased! Meil tuleb Eesti riik jälle eesti rahvale tagasi võita. Seda saame jälle teha ühistegevuse mitmekülgse arendamise kaudu – Eesti rahva enda ühistute omandisse tuleb jälle saada pangad, kindlustusseltsid, tööstused, kauplused, teenindusettevõtted. Eeskuju selleks saaksime Soomest, kus ca 80 % varadest on Soome perede omandis  – ehk kuulub Soome rahvale. Me ei tohi hetkekski unustada, et me elame oma isade maal ja räägime emakeelena eesti keelt. Tarvitseb ainult hetkeks need tõed unustada ja me leiame ennast võõrast riigist.

Head vana-aasta lõppu ja häid valikuid uuel, Riigikogu valimiste aastal!

Jaan Leetsar,
Akadeemiline Ühistegevuse Selts