Rakkes mälestati lubjakuningat
Karl Kadakale, lubja tööstusliku tootmise alusepanijale Rakkes, paigaldati tema läheneva 160. sünniaastapäeva eel Rakke Hariduse Seltsi algatusel koostöös Nordkalk AS Rakke Lubjatehase ja Väike-Maarja vallaga väärikas mälestuspink. Meister Ain Aasa käe all valminud paekivist pingi kujundus on LUBJAKUNINGALE igati vääriline. Pingile leiti väga sobiv asukoht, sest sellel istudes avaneb suurepärane vaade kõigile endisaegse peremehe ehitistele. Pingilt eemaldasid katte Karl Kadaka lähedased.
Lisaks Rakkest nelja kilomeetri kaugusel Kamarikul rajatud viiele lubjapõletamise maa-ahjule ehitas Karl Kadak 1910. aastal Rakkesse esimese ja 1913. aastal teise ringahju. Nii valmis tootmisvõimsuselt Eesti suurim ja Baltimaade üks suurimaid lubjavabrikuid. Rakke lubjavabriku ümber kerkisid elumajad, vürts-, sega- ja pudupoed. Karl Kadaka ettevõtlikkuse ja ärilise tegevuse tulemusena hakkas Rakke asula jõudsalt kasvama ning kujunes selliseks nagu me teda tänapäeval näeme.
Juba 1924. aastal ilmunud Vasso Silla raamatus “Rändur Eestis” on esimeseks Rakket iseloomustavaks lauseks: “Rakke jaama lähedal paistab lubjaahju kõrge suitsutoru …”. Rakke Lubjatehas on täna põhjamaade suurima lubjatootja Nordkalk AS üheks tootmisüksuseks.
1929. aastal sai lubjatööstur Karl Kadakast Tallinnas Liival asunud ehitusmaterjalide tehase “Silikat” omanik, kus peajuhatajaks oli poeg Bruno, keda abistas advokaadist väimees Karl Nurk. Rakke lubjavabriku toodang leidis turu üle Venemaa.
80. juubeli puhul kirjutati Karl Kadakast kui suurtöösturist ja seltside tegelasest. Ta oli kohalike seltside ainus suursponsor. Rakke Rahvahariduse Seltsi seltsimaja ehituseks andis ta nii raha kui ehitusmaterjale. Ta ehitas Rakke tuletõrje seltsile “Valged Neegrid” seltsimaja ja toetas rahaliselt seltsi tegevust. Ta kinkis Rakke kirikule oreli ning andis palgid uue kiriku ehitamiseks. Seoses tema varade natsionaliseerimisega jäi kirik ehitamata.
Karl Kadak jõudis Eesti 20ne rikkaima inimese hulka, olles ilmselt kõigi aegade madalaima haridusega miljonär Eestimaal. Paar talve koolis käinud, kuid seal mitte lugema ja kirjutama õppinud karjapoisist, kes alles oma elu lõpuaastatel allkirja kirjutamise selgeks õppis, sai lubjakuningas.
Keset Rakket asuva, maapinnalt 59 meetri kõrguse esimese ringahju korstna näol, millel tekst “Ehitas KADDAK 1910” püstitas ta juba oma eluajal enesele mälestussamba. Põhjus, miks Kalju-Olev Veskimägi palus fotot sellest korstnast, selgus pärast tema raamatu “Nõukogude unelaadne elu.Tsensuur ENSV-s ja tema peremehed” ilmumist 1996. aastal. Nimelt kasutas raamatu autor korstent illustreeriva võrdlusena oma raamatus. Nõukogude võim, kes tahtis küll lupja toota, soovis unustada selle tehase ehitanud omaniku nime. Mitu korda püüdis võim nime üle värvides seda korstnalt kustutada, aga siis tuli vaim ehk loodus appi ja pesi värvi maha. Paraku on loodus aja jooksul korstna seisukorrale ka laastavalt mõjunud ja aina kiirenevas tempos ta seda teeb. Seepärast peame meie sellest mälestussambast hoopis rohkem hoolima.
Mälestuspingi avamisele järgnenud mälestusõhtul ühise sünnipäevalaua taga arutlesid koos Karl Kadaka lähedastega Nordkalk AS Rakke Lubjatehase juhtkonna, Väike-Maarja vallavalitsuse ja vallavolikogu esindajad võimaluste üle, mida selle Rakke sümboliks saanud mälestusmärgiga ette võtta. Esmase ülesandena otsustati võimaluse üle tellida ekspertiis korstna praeguse seisukorra kohta.
Veebruari lõpuni on Rakke muuseumis väljas Iisaku Kunstide Kooli kunstiklassi õpilaste Rakke piirkonnas välitöödena valminud tööde näitus. Üks osa sellest näitusest on pühendatud Karl Kadaka poolt iseendale rajatud mälestussambale.
Siiras heameel oli näha nii suurt hulka kohaletulnud inimesi Rakkest ja kaugemalt Simuna kirikaias Karl Kadaka hauasamba juures mälestusküünlaid süütamas ja Rakkes mälestuspingi avamisel – kes kõik tunnevad sügavat austust tema kui majanduslikult suurelt mõelnud Eesti maarahva esindaja elutöö vastu.
Aime Kinnep
Rakke
Kaanefotol: Rakke seltsi naised