Eestlased Ukraina maal

1. märtsil 2022.a. ilmus Eesti kogukondade teaduri Sergei Tambi uus etnograafiline ja ajalooline raamat “Eestlased Ukrainamaal”, mis uurib Ukraina eestlaste diasporaa kujunemise ajalugu ja etnokultuurilisi tunnuseid.

368-leheküljelises teadustöös on esmakordselt terviklikult toodud võtmehetked XIX sajandist tänase päevani Ukraina territooriumil elavate eestlaste ja nende järeltulijate kohta. Seni pole teaduskirjanduses (nii ukraina kui eestikeelses) sel teemal uuringuid tehtud. See väljaanne püüab seda tühimikku täita.

Väljaande eripäraks on rikkalik varlik haruldasi arhiivimaterjale Kiievi linna Riigiarhiivist (Ukraina), Odessa oblasti Riigiarhiiv (Ukraina) ja Eesti Rahvusarhiivist jt, samuti perioodilised trükimaterjalid (ajalehtedest “Päevaleht”, “Postimees”, “Sakala”, “Tallinna Teataja”, “Järva Teataja”, Kaja”, “Edasi”, “Õpetajate Leht” jne. ). Sergei Tambi on sellega seoses teinud ära suure töö seda tüüpi väljaannete tuvastamisel ja süstematiseerimisel revolutsioonieelsetes ja järgsetes perioodilistes väljaannetes.

Raamatu kirjutamisel oli oluline autori koostöö ukraina eestlastega.

Monograafia sisaldab arhiividokumente, mis kajastavad Eesti kogukonna kujunemist ja arengut Ukraina pinnal. Paljud dokumendid ja fotod ilmuvad selles numbris esmakordselt.

Vene keisririigi 1897. aasta rahvastiku loenduse andmetel elas Ukraina territooriumi moodustanud maadel 1991. aastaks 2227 eestlast, 1887 inimest ehk 62,9% – maapiirkondades). Ukraina NSV-s muutus eestlaste arvu dünaamika järgmiselt: 1926, 1939 – 2882, 1959 – 4184, 1970 – 4571 eestlast. 1989. aasta rahvaloenduse andmetel oli NSV Liidus 4202 eestlast (neist 1293 inimest ehk 30,73% viitas eesti keele emakeeleks). Viimase üle-Ukrainalise rahvaloenduse andmetel oli riigis 2868 eestlast.

Käesolev väljaanne koosneb mitmest peatükist, mis on kirjutatud regionaalsel põhimõttel. Raamatus on ära toodud sellisted organisatsioonid nagu näiteks Kiievi Eesti Vastastikuse Abi Selts, Kiievi Eesti Klubi, Kiievi Sõjaväelaste Liit, Kiievi Eesti Rahvuskomitee, Kiievi Eesti Tööliste Kommunistlik Klubi, Ukraina Kommunistliku Partei Kiievi Eesti sektsioon, Harkivi Eesti Selts jne.

Raamat annab üksikasjalikku teavet kaasaja eestlaste põllumajanduslikust tegevusest Harkivis ja Lvivis. Monograafiates on info eestlaste kohta, kes elasid paljudes teistes Ukraina piirkondades (Poltavas, Nikolajevis jne).

Raamatus on suur hulk materjale, mis on seotud kuulsate eestlaste elu ja tegevusega Ukraina pinnal. Nende hulgas näiteks õpetaja, Ukraina NSV riikliku haridussüsteemi looja, NSV Liidu kergetööstuse rahvakomissar Jaan Räppo (talle pühendatud mälestustahvel avati Harkivis 2009. aastal), Kiievi Kehakultuuri Instituudi lõpetaja, kuulus Eesti sportlane Juri Tamm ja paljud-paljud teised.

Raamatus on ainulaadne teave enam kui 170 tavalise eestlase kohta, kes elasid Ukrainas. Need andmed asetsevad tähestikulises järjekorras (perekonnanimede järgi). Siit leiab paljude eestlaste vanuse, ameti, aadressi ja perekonnaseisu.

Lisadest 2, 3 ja 4 leiab lugeja huvitavate dokumentide koopiad: Kiievi Eesti Vastastikuse Abi Seltsi harta (1911 ja 1914) ning Kiievi eesti vastastikuse abi seltsi (1914).

Raamat sisaldab haruldaste dokumentide koopiaid, samuti valiku unikaalseid värvilisi fotosid (raamatus on enam kui 260 illustratsiooni), mis kajastavad Eesti kogukonna kujunemist ja arengut Ukrainas.