Septembri kuukiri nr 83
Väga tihe ja värvikas suvi on otsa saanud. Suve jooksul toimus palju erinevaid sündmusi. Sealhulgas oli EKSÜ võrgustiku jaoks eriti oluline Kassaris toimunud suvekool. Sellest sündmusest on avaldatud mitu salvestust ja ühte-teist tuleb veel. Suur tänu hiidlastele meie vastuvõtmise ning lustaka seltskonna pakkumise eest:
Kogu kuukiri on allalaetav siit: Septembri kuukiri nr 83
Mina, eestlane – Eestimaa kuningad ja müüdiloojad
Mina, eestlane oli Sõrvemaal Torgu kuninga Kristian I kroonimisel 26. augustil 2023 aastal. Iga kultuur vajab ühendajaid, karismaatilisi hingi ja müüdiloojaid. Iga
kultuur vajab oma müüte. Eesti kultuuris ja eestluses vajame müüte, rohkem müüte!
Lätlaste augustikuist raadiosaadet saab kuulata siit:
Juttu tuleb Riia Eesti kooli tantsulaste esinemisest Eesti noorte tantsu- ja laulupeol Tallinnas ning Peterburi eestlaste suvistest tegemistest, samuti muid jooksvaid uudiseid ning õnnesoove me suvistele sünnipäevalastele.
Tartu lauluselts Wanemuine osales 05.08.23 Liivi Ühenduse 100. Juubelipidustustel Mazirbes, Lätis. Grupi koosseisus olid segakoor Vanemuine (dirigent Liia
Laanmets), meesansambel WanSel (juhendaja Mai Rand) ja tantsustuudio Duende (kunstiline juht Tiina Pikas). Anti ühine kontsert, mis leidis ütlemata hea vastuvõtu!
Pühapäeval, 6. augustil 2023 peeti Narva-Jõesuu Heledas pargis laulupidu, millega tähistati 100 aasta möödumist eelmisest 5.08.2023 toimunud Viru-Ingeri laupeost. Avalikkusele nähtav ettevalmistav töö 1923 oli kõlakoja ehitamine parki. Supelvõõraste arv tihenes kahekordseks. Tallinnast tuli erirong kooride ja publikuga. Rongkäiguks koguneti sadama lähedale endise vineerivabriku platsile. Mööda Rossoni jõge ilmus nähtavale lipuehtes rahvariietes ingerlastega mootorlaev ja paat.
Eesti rannarootslaste lugu on eestlastega kõrvu elanud sajanditevanuse kogukonna lugu ja Pakri kogukonna kadumine kindlasti kahetsusväärne sündmus.
Õnneks on neid rannarootslaste järeltulijaid, kes hoolivad oma oma pärandist, hoiavad alles oma identiteeti. Nad koguvad kokku oma mälestused ning soovivad et nende lugu Eestis teataks ning märgataks. Meie ranna-aladel on jäänud see pikk ajalooperiood väga mitmes piirkonnas muude hilisemate “kultuurinähtuste” varju ja väga paljud täna rannarootsi aladel elavad inimesed ei teagi nende paikade lugu, kus nad täna omale kodud või suvilad on rajanud.
Siberi setode suvistest tegemistest
12. augustil tähistati “Siberi setode päeva”. Rahvast oli väga palju, kõigil oli rõõmus meel ja valitses südamlik meeleolu.
Meile anti ka diplom festivalil osalemise eest. See oli meie jaoks suur rõõm saada luba sellel festivalil osalemiseks. Tahaksime väga ka järgmisel aastal esinema pääseda.
Suiste kandi kultuurimehest Tuti Edgarist
Mulkide Seltsi , Kultuurkapitali ja toetejede abiga sai kokku pantu üits ää raamat Mulgimaal elanu Suiste kandi kultuurimehe Tuti Edgarist (Kamsi Kaarlist) tema 100.sündimide aastapäevas.
5. augustil asetasid Väike- Maarja valla esindajad, Rakke Haridusseltsi seltsi initsiatiiv ning maaomanik Andres Baumann Ao küla Jürirahva talu väravasse mälestuskivi Arnold Jürgensile.
Eestlased Omski linna sünnipäeval
Meie Selts, “Eestlaste ja ingerisoomlaste selts Omski oblastis”, osales samuti sellel festivalil. Näitasime, kuidas õppida eesti keelt mängude kaudu, vanu esemeid (näiteks: vana vurr Siberi eesti
külast, vana eesti kannel) ja rahvustoitu. Meie käsitööesemete autorid on Valentina Smirnova ja ta tuttuvad eesti naised.
Käisime Ventspilsi vabaõhumuuseumis ja vaatasime merele Lätimaa kõrgeimal liivakaldal Jurkalnes. 1411. aastast pärit Jaunpilsi lossis nautisime stiilset keskaegset nn kahe munga lõunasööki
(ei mingeid nuge- kahvleid, käsi sai loputada roosilehtedega lõhnastatud vees). Sellel värvikal reisil saime palju uusi teadmisi, värskendasime varasemaid ja seda kõike rõõmsas meeleolus, nagu sõpradel juba palju aastaid kombeks.
5. augustil asetasid Väike- Maarja valla esindajad, Rakke Haridusseltsi seltsi initsiatiiv ning maaomanik Andres Baumann Ao küla Jürirahva talu väravasse mälestuskivi Arnold Jürgensile.
Kümme aastat on lennanud nagu hetk. Oslo Viikingid on käinud
esinemas Inglismaal, Taanis, Rootsis lisaks esinemistele eestlaste üritustel kodulinnas Oslos. Eelmisel suvel jagasid Viikingid koos Kukerpillidega lava jaanipäeva peol Eesti Vabaõhumuuseumis Tallinnas.
EV32
32. taasiseseisvumispäev Mikkelis
22.augustil tähistati Mikkeli Eesti Keskuses 32 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest. Õnne sündmuse puhul tulid soovima nii eestlased kui ka eesti sõbrad, üks kaunis daam üllatas meeldivalt oma koduaiast nopitud gladioolidega, mis toa särama ja lõhnama lõid ja pidutunde tõid.
Tamperes tähistati iseseisvuspäeva
Töötas lasteala, oli õnneloos, müüdi käsitööd ja võimalus oli süüa suppi, kiluvõileiba, pirukaid ja kooke!
Tänud veelkord osalejatele, esinejatele, toetajatele ja korraldajatele! Koos tegime Eesti jälje taas Soomes suuremaks, rõõmsamaks, üksmeelsemaks, paremaks!
Suvelavastused
Sellel suvel said kaks meie liikmesseltsi maha suvelavastustega. Mõlemad teatritükid olid seotud Eesti kultuuriloos oluliste isikutega, kes on elanud ning tegutsenud tänaste kultuuriseltside kodupaigas.
Lavastus “Armastuse voolija” on lugu armastusest ja lootusest, kus peategelane August Weizenberg kohtab kohalikul laulu- ja tantsupeol oma armastatuid, kes inspireerivad teda elama ja valupisaraid loomingusse valama. See on lugu ühe mehe sooharimisest ja südameharidusest, kus tüdrukute tantsukingad ei jää kunagi kuivaks ning nende nali saab naeru väärseks.
Taasiseseisvumispäeva, 20. augusti õhtul esietendati Viru-Nigula ajaloolise pastoraadi õuel Jaune Kimmeli autorilavastust „Ottõ“, mis käsitleb kirjamehest pastori Otto Wilhelm Masingu (1763–1832) rahvavalgustusliku elu Viru-Nigula perioodi.
Tulemas
Koguduse päev Riia Jaani kirikus
Friedrich Reinhold Kreutzwald 220
ERMi Sõprade Selts MTÜ kutsub kõiki sõpru, aatekaaslasi, organisatsioone ja institutsioone, kapitale ja kodasid, muuseume ja raamatukogusid, kirjastusi ja raamatuühinguid, ettevõtteid,
riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi toetama annetustega Fr.R. Kreutzwaldi hauaplatsi kordategemist. Loodame hauaplatsi korda saada 2023. aasta oktoobri alguses.
Löö kaasa!, liitu meiega!
Rõõmsad ja vajalikud üritused, koostegemised, eesti keel, koduloo uurimine, rahvatantsu ja kohaliku toidukultuuri hoidmine Eestis ja välis-Eesti seltsides saavad Sinu tuge, kui
liitud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse liikmeskonnaga!
Aitame muuta sul oma seltsi sündmust nähtavamaks ja leida uusi sõpru nii Eestist kui üleilma.
Tahad toetada Eesti kultuuri, tahad tegutseda ühiselt, siis liitu meiega, seltsis on segasem!
EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi
oma sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee
Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee EKSÜ
tegemistega saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja FB
