Märtsi kuukiri nr 89
EKSÜ kutsub: Kodupaiga lood. 16 märtsil algusega kell 11.00. Pärast seda liikmete iga-aastane üldkoosolek. Toitlustamise tagab eelnev registreerimine ning osavõtu maksu 10 eurot tasumine EKSÜ kontole.
Link registreerimisele: https://forms.gle/wHY6vdTSHCJxbgUSA
Eriteade: 1. aprillil on EKSÜ auesimehel ja EKSÜ asutajal Valter Haameril 95 juubeli tähistamine Tartus Jakobi 34 algusega kell 18.00.
Õnnitlejatel palutakse ette registreeruda: info@kultuuriseltsid.ee.
Kogu kuukiri on allalaetav siit: Märtsi kuukiri nr 89
Mina, eestlane – Jakob Hurda mälestuspäeval
13. jaanuaril on meie rahva suurkuju Jakob Hurda 117. surma-aastapäev. Suurmehe kodukandis Põlvas süütasid Hurda monumendi jalamil küünlad Põlva Jakobi kooli noored ja Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi liikmed. Põlva Maarja kirikus avati stendinäitus “Jakob Hurt ja kodukant”.
Mina, eestlane – Nursi: väike koht on midagi suurt
Kõnelesid Maarika Niidumaa mtü Meie Nursipalust, kirikuõpetaja Andres Mäevere, laulsid ja ühislaulu
vedas Katrin Tamberg ja peo lõpetas Ants Taul lõõtsal Torupillitalust. Oma koha tähendusest, seltsidest, külakoolidest, raamatukogudest kõnelevad Nursi, Sänna, Rõuge, Mõniste, Varstu, Võru, Väimela inimesed.
Võrgustiku esindaja Annela Liivat rääkis organisatsiooni ajaloost, Tampere Eesti Seltsi tegemistest ning EKSÜga kontaktide leidmise lugu. Liina Miks tutvustas kohaletulnutele EKSÜ tegevust ning kutsus Soomes tegutsevaid Eesti seltse enda tegemistest ikka teada andma.
AUDIO
Läti eestlaste raadiosaade: Teeme juttu eesti kuu tähistamisest Riia Läti Seltsi majas ning pikemalt selle
avasündmusest – 8.veebruaril avatavast tekstiilikunsti näitusest EESTI TRIIBUKOOD.
UUS FILM
Juttu tuleb Jaani kirikust, Eesti Seltsi tegemistest praegusel ajal.
Filmile on võimalik lisada eestikeelsed subtiitrid youtube settingute alt.
TÄHTPÄEVAD
8. veebruaril möödus 95 aastat Muuga maanaisteseltsi eelkäija, perenaisteseltsi kandmisest ühingute,
seltside ja nende liitude registrisse. 10. veebruaril algas idamaade kalendris rohelise puudraakoni aasta ja seepärast tähistasime seltsi ja raamatukogu koostöös kahte tähtpäeva korraga.
Krasnojarski Eesti Seltsil oli sünnipäev
Krasnojarski ümbruses on ammustest aegadest säilinud külad, kus elavad põhiliselt eestlased, näiteks Estonia, Novo- Petseri, Räpina, Haidak, Bulanka, Narva ja Ülem Suetuk. Seega on Siberis olemas oma väike eesti maailm: seal elab eestlasi, kes räägivad nii eesti, kui vene ja ka setu keelt.
MEIE MEISTRID
Mina, Marika Eesmäe, olen etniline eestlane. Sündinud olen ma Tartus. Elan Põhja-Kaukaasias Kabardino-Balkaria Vabariigis Naltšiki linnas- imelises kaunis kuurortlinnas, mida ümbritseb Kaukaasia 
mäestiku mägede hobuseraua rõngas.
Oleme omandanud mitmeid erinevaid käsitööoskusi, kuid põhiliseks on jäänud ikkagi vaipade, sokkide, kinnaste kudumine. Naiste käsitööd on alati esindatud piirkonna erinevatel laatadel ning igapäevaselt on tööd müügis seltsi käsitöötoas.
LAHKUMISI
Valentina Arhi lahkus meie seast 13. veebruari öösel pikaajalise raske haiguse tagajärjel. Valli
oli Mikkeli Eesti Keskus ry juhatuses sekretär alates 2014 aastast ja Vähemusrühmade tugiühingu Omega ry sekretär 20 aastat, olles oma professionaalse nõu ja jõuga, mitmekülgsete teadmiste ja keeleoskustega abiks kohanemisel Mikkelis nii sisserändajatest eestlastele kui ka teistele rahvustele.
EV 106
Peoprogrammis on Migratsiooni instituudi tervitus, Turus töötav instituut tähistab sel aastal oma 50. juubelit. VTT, dotsent Saara Pellander peab lühikese juubeliettekande, käsitledes Eesti ja Soome vahelist rändeliikumist ning selle uurimist.
Lipu Selts vabariigi aastapäeval
Sindis algas Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistamise traditsiooniline pidulik
lipuheiskamine erandlikult Julius Friedirch Seljamaa monumendi juures, sest tavapäraks kujunenud kogunemine raekoja ees pole hoone jätkuva renoveerimise tõttu võimalik.
Peolaual maiustamiseks pakuti Eesti päritolu peen- ja rukkileiba, munavõid ja vürtsikilu ning magustoiduks torti – toidud valmistas juhatuse esimees Günter Peedu.
Tänud suurepäraste võimaluste eest tähistada Eesti iseseisvust!
Veebruarikuine tervitus Prantsusmaalt
Vabariigi 106. aastapäeva eel tahtsime lastega Eestile midagi kinkida. Igaüks pidi välja pakkuma, mis tal
Eestiga seoses kõigepealt meelde tuleb: meri, lumi, mets, vanaema, eesti keel ja meel…. Otsisime nendele sõnadele ka riime, et saaks need kokku luuletuseks põimida. Meie laste ühislooming sai luuletusena selline, millega tervitame kõiki eestlasi lähedal ja kaugel Eesti Vabariigi 106. aastapäeva puhul.
Nagu kindlasti olete teadlikud, sel aastal saab 80 aastat Suurpõgenemisest Eestist (1944). Töötame koos partneritega Ülemaailmses Eesti Kesknõukogus ja Pärnu linnavalitsuses, et väliseestlaste poolt luua püsiv monument ja mälestusmärk 1944.a. Suurpõgenemisele, sellele saatuslikule hetkele kus ~80,000 eestlastest lahkus Isamaalt vabaduse ja elu nimel. “Minna ei taha, kuid jääda ei saa.”Peoroogade ettevalmistustega alustas Hispaania Eesti Seltsi vabatahtlikke tiim juba mitu päeva varem,
valmisid rummikoogid ja kamakreem, peopäeval valmistati peolauale 180 kiluvõileiba. Kaugemalt tulijatele vamistati külastajate soovil 50 liitrit kodust seljanakat, mis oli peoõhtu kõige kuumem roog.
MEIE SELTSID ON TUBLID
Elena Astafjeva tütred Kira ja Elvira tegelevad ka näputööga ja osalevad Krimmi Eesti Seltsi üritustel ning näitustel. Elvira teeb ja tikib eesti
susse ja Kira koob salvrätte.
Kuidas kogukonnaprojektid edukalt ellu viia
Möödunud detsembris ilmus Belgias elavate Eesti laste jõululuuletuste raamat
„Jõuluriim“, kus on kokku 75 laste luuletust ja üle 20 illustratsiooni. Global Estonian portaal uuris, kuidas selline projekt edukalt ellu viia. Küsimustele vastas projekti eestvedaja ja Belgia Eesti Kooli juhataja Kairit Kolsar.
Torgu kuningriik on homseks draakoniaasta saabumiseks valmistunud draakoni kohalikule sugulasele Torgu Tigulohele pühendatud müntide käibesse laskmisega 
Torgu vapilooma ladinakeelne täisnimi on “Helix Pomatia Draconis Torguensis
Sillamäe eesti selts osales Sillamäe lasteaedadega koos suure südame loomises. Olgem hoitud! Sillamäe
lasteaed “Rukkilill” kutsus sõpru moodustama suurt südant. 09.02 kell 12.00 kogunesid lasteaedade lapsed. Tantsiti, lauldi ja moodustus suur süda, mille soojust kandus kôikide osalejate südametesse!
Elava rahvakunsti järele on suur nõudlus
11. veebruaril kogunesid eestlased Haida külast, Omskist, Krasnojarkist ning 
Peterburist taaskord arvutite juurde eesti kultuuripärandi ümber. Seekord olid jutuks eesti labakindad ja tutvumine kindamustrite ajalooga. Kohtumine oli väga huvitav. Elava rahvakunsti järele on suur nõudlus.
Vastlapäeval Läti Eesti seltsimajas
Laupäeval, 10.veebruaril esines Läti Eesti Selts I.Kozakevica vähemrahvuste assotsiatsiooni majas koos
läti, armeenia, ukraina ja vene esindajatega, et tutvustada vastlapäeva kombeid.
Näitasime, rääkisime ja laulsime eesti keeles, tegime vurre ja pakkusime vastlakukleid.
Möödunud nädalavahetusel oli meil Aleksandriga suur rõõm saada osa Kohtla-Nõmmel toimunud talvesimmanist e Tuhamägede tantsupeost. Kohal oli väga palju tugevaid tegijaid – Soveldaja, Jun-Ost. Tantsud olid energilised ning professionaalsed. Muusikat tegid Untsakad.
õppekavasse. Sillamäe Gümnaasium võiks siin eeskujuks olla, soovime selle õppeasutuse suurepärasele kollektiivile ikka tuult tiibadesse ja kauni ballitraditsiooni jätku!
Ürituse korraldasid koostöös Mikkeli Eesti Keskus, Mikkelin seutukirjasto, Suomen Viro-yhdistysten liitto ja Kustannusliike Parkko, Elo Viiding ja Tommi Parkko.Lõpetuseks jäi kõlama Tommi Parkko öeldu, et mõningaid teemasid saab kajastada ainult luules ja luule kaudu. Tänud, et Mikkelis oli luulehuvilistel võimalik nautida toredast üritusest- vestelda luuletaja Elo Viidinguga ja osta kaasa ka tema luuleraamat.
Timahavadsõl Kultuuririkkuse aastagal tull Talina Võru Seldsile külläkutsõ Saku Terakese latsiaialt. Külänkäük sai teos radokuu 20. pääväl ja latsiain kävevä Müürsepä Külli, Greenbaumi Thea, Keerma Katrin ja Orioni Jana.
Ida-Virumaal” leidsimegi endid pärandi lõngakera harutamas. Mida me teame, mida me taastame, mida me hoiame ja edasi kanname. Eesti Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja Leelo Viita ja spetsialist Epp Tamm.PARTNERITE KUUKIRJU
LÖÖ KAASA, LIITU MEIEGA:
Rõõmsad ja vajalikud üritused, koostegemised, eesti keel, koduloo uurimine, rahvatantsu ja
kohaliku toidukultuuri hoidmine Eestis ja välis-Eesti seltsides saavad Sinu tuge, kui
liitud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse liikmeskonnaga!
Aitame muuta sul oma seltsi sündmust nähtavamaks ja leida uusi sõpru nii Eestist kui üleilma.
Tahad toetada Eesti kultuuri, tahad tegutseda ühiselt, siis liitu meiega, seltsis on segasem!
EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi
oma sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee
Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee EKSÜ
tegemistega saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja FB
