24. Apr 2024

Märtsi kuukiri nr 89

EKSÜ kutsub: Kodupaiga lood. 16 märtsil algusega kell 11.00. Pärast seda liikmete iga-aastane üldkoosolek. Toitlustamise tagab eelnev registreerimine ning osavõtu maksu 10 eurot tasumine EKSÜ kontole.

Link registreerimisele: https://forms.gle/wHY6vdTSHCJxbgUSA

 

 

Eriteade: 1. aprillil on EKSÜ auesimehel ja EKSÜ asutajal Valter Haameril 95 juubeli tähistamine Tartus  Jakobi 34 algusega kell 18.00.

Õnnitlejatel palutakse ette registreeruda: info@kultuuriseltsid.ee.

Kogu kuukiri on allalaetav siit: Märtsi kuukiri nr 89


Mina, eestlane – Jakob Hurda mälestuspäeval

13. jaanuaril on meie rahva suurkuju Jakob Hurda 117. surma-aastapäev. Suurmehe kodukandis Põlvas süütasid Hurda monumendi jalamil küünlad Põlva Jakobi kooli noored ja Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi liikmed. Põlva Maarja kirikus avati stendinäitus “Jakob Hurt ja kodukant”.

 

Mina, eestlane – Nursi: väike koht on midagi suurt

Kõnelesid Maarika Niidumaa mtü Meie Nursipalust, kirikuõpetaja Andres Mäevere, laulsid ja ühislaulu vedas Katrin Tamberg ja peo lõpetas Ants Taul lõõtsal Torupillitalust. Oma koha tähendusest, seltsidest, külakoolidest, raamatukogudest kõnelevad Nursi, Sänna, Rõuge, Mõniste, Varstu, Võru, Väimela inimesed.


Eesti Kultuuriseltside Ühendus ja Eesti Organistatsioonide Võrgustik Soomes kirjutasid Helsingis alla koostööleppele.

Võrgustiku esindaja Annela Liivat rääkis organisatsiooni ajaloost, Tampere Eesti Seltsi tegemistest ning EKSÜga kontaktide leidmise lugu. Liina Miks tutvustas kohaletulnutele EKSÜ tegevust ning kutsus Soomes tegutsevaid Eesti seltse enda tegemistest ikka teada andma.

 


AUDIO

Läti eestlaste raadiosaade: Teeme juttu eesti kuu tähistamisest Riia Läti Seltsi majas ning pikemalt selle avasündmusest – 8.veebruaril avatavast tekstiilikunsti näitusest EESTI TRIIBUKOOD.


UUS FILM

Film Peterburi Eesti Seltsist

Juttu tuleb Jaani kirikust, Eesti Seltsi tegemistest praegusel ajal.

Filmile on võimalik lisada eestikeelsed subtiitrid youtube settingute alt.

 


TÄHTPÄEVAD

Muuga selts 95!

8. veebruaril möödus 95 aastat Muuga maanaisteseltsi eelkäija, perenaisteseltsi kandmisest ühingute, seltside ja nende liitude registrisse. 10. veebruaril algas idamaade kalendris rohelise puudraakoni aasta ja seepärast tähistasime seltsi ja raamatukogu koostöös kahte tähtpäeva korraga.

Krasnojarski Eesti Seltsil oli sünnipäev

Krasnojarski ümbruses on ammustest aegadest säilinud külad, kus elavad põhiliselt eestlased, näiteks  Estonia, Novo- Petseri, Räpina, Haidak, Bulanka, Narva ja Ülem Suetuk. Seega on Siberis olemas oma väike eesti maailm: seal elab eestlasi, kes räägivad nii eesti, kui vene ja ka setu keelt.

 


MEIE MEISTRID

Kaukaasia eestlaste käsitöö

Mina, Marika Eesmäe, olen etniline eestlane. Sündinud olen ma Tartus. Elan Põhja-Kaukaasias Kabardino-Balkaria Vabariigis Naltšiki linnas- imelises kaunis kuurortlinnas, mida ümbritseb Kaukaasia mäestiku mägede hobuseraua rõngas.

Muuga maanaiste käsitöö

Oleme omandanud mitmeid erinevaid käsitööoskusi, kuid põhiliseks on jäänud ikkagi vaipade, sokkide, kinnaste kudumine. Naiste käsitööd on alati esindatud piirkonna erinevatel laatadel ning igapäevaselt on tööd müügis seltsi käsitöötoas.

 


LAHKUMISI

Hüvasti, armas Valli

Valentina Arhi lahkus meie seast 13. veebruari öösel pikaajalise raske haiguse tagajärjel. Valli oli Mikkeli Eesti Keskus ry juhatuses sekretär alates 2014 aastast ja Vähemusrühmade tugiühingu Omega ry sekretär 20 aastat, olles oma professionaalse nõu ja jõuga, mitmekülgsete teadmiste ja keeleoskustega abiks kohanemisel Mikkelis nii sisserändajatest eestlastele kui ka teistele rahvustele.

 


EV 106

Turu ülikoolis

Peoprogrammis on Migratsiooni instituudi tervitus, Turus töötav instituut tähistab sel aastal oma 50. juubelit.  VTT, dotsent Saara Pellander peab lühikese juubeliettekande, käsitledes Eesti ja Soome vahelist rändeliikumist ning selle uurimist.

 

Lipu Selts vabariigi aastapäeval

Sindis algas Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistamise traditsiooniline pidulik lipuheiskamine erandlikult Julius Friedirch Seljamaa monumendi juures, sest tavapäraks kujunenud kogunemine raekoja ees pole hoone jätkuva renoveerimise tõttu võimalik.

Eesti 106 Mikkeli seltsis

Peolaual maiustamiseks pakuti Eesti päritolu peen- ja rukkileiba, munavõid ja vürtsikilu ning magustoiduks torti – toidud valmistas juhatuse esimees Günter Peedu.

Tänud suurepäraste võimaluste eest tähistada Eesti iseseisvust!

 

Veebruarikuine tervitus Prantsusmaalt

Vabariigi 106. aastapäeva eel tahtsime lastega Eestile midagi kinkida. Igaüks pidi välja pakkuma, mis tal Eestiga seoses kõigepealt meelde tuleb: meri, lumi, mets, vanaema, eesti keel ja meel…. Otsisime nendele sõnadele ka riime, et saaks need kokku luuletuseks põimida. Meie laste ühislooming sai luuletusena selline, millega tervitame kõiki eestlasi lähedal ja kaugel Eesti Vabariigi 106. aastapäeva puhul.

 

 

ÜEKNi läkitus aastapäevaks

Nagu kindlasti olete teadlikud, sel aastal saab 80 aastat Suurpõgenemisest Eestist (1944). Töötame koos partneritega Ülemaailmses Eesti Kesknõukogus ja Pärnu linnavalitsuses, et väliseestlaste poolt luua püsiv monument ja mälestusmärk 1944.a. Suurpõgenemisele, sellele saatuslikule hetkele kus ~80,000 eestlastest lahkus Isamaalt vabaduse ja elu nimel. “Minna ei taha, kuid jääda ei saa.”

Hispaania eestlased – EV 106

Peoroogade ettevalmistustega alustas Hispaania Eesti Seltsi vabatahtlikke tiim juba mitu päeva varem, valmisid rummikoogid ja kamakreem, peopäeval valmistati peolauale 180 kiluvõileiba. Kaugemalt tulijatele vamistati külastajate soovil 50 liitrit kodust seljanakat, mis oli peoõhtu kõige kuumem roog.

 


MEIE SELTSID ON TUBLID

Õpime üksteiselt

Elena Astafjeva tütred Kira ja Elvira tegelevad ka näputööga ja osalevad Krimmi Eesti Seltsi üritustel ning näitustel. Elvira teeb ja tikib eesti susse ja Kira koob salvrätte.

 

 

Kuidas kogukonnaprojektid edukalt ellu viia

Möödunud detsembris ilmus Belgias elavate Eesti laste jõululuuletuste raamat „Jõuluriim“, kus on kokku 75 laste luuletust ja üle 20 illustratsiooni. Global Estonian portaal uuris, kuidas selline projekt edukalt ellu viia. Küsimustele vastas projekti eestvedaja ja Belgia Eesti Kooli juhataja Kairit Kolsar.

 

Torgulased draakoniaastaks

Torgu kuningriik on homseks draakoniaasta saabumiseks valmistunud draakoni kohalikule sugulasele Torgu Tigulohele pühendatud müntide käibesse laskmisega 🙂 Torgu vapilooma ladinakeelne täisnimi on “Helix Pomatia Draconis Torguensis

Olgem hoitud!

Sillamäe eesti selts osales Sillamäe lasteaedadega koos suure südame loomises. Olgem hoitud! Sillamäe lasteaed “Rukkilill” kutsus sõpru moodustama suurt südant. 09.02 kell 12.00 kogunesid lasteaedade lapsed. Tantsiti, lauldi ja moodustus suur süda, mille soojust kandus kôikide osalejate südametesse!

 

Elava rahvakunsti järele on suur nõudlus

11. veebruaril kogunesid eestlased Haida külast, Omskist, Krasnojarkist ning Peterburist taaskord arvutite juurde eesti kultuuripärandi ümber. Seekord olid jutuks eesti labakindad ja tutvumine kindamustrite ajalooga. Kohtumine oli väga huvitav. Elava rahvakunsti järele on suur nõudlus.

 

Vastlapäeval Läti Eesti seltsimajas

Laupäeval, 10.veebruaril esines Läti Eesti Selts I.Kozakevica vähemrahvuste assotsiatsiooni majas koos läti, armeenia, ukraina ja vene esindajatega, et tutvustada vastlapäeva kombeid.

Näitasime, rääkisime ja laulsime eesti keeles, tegime vurre ja pakkusime vastlakukleid.

 

Tuhamägede tantsupidu

Möödunud nädalavahetusel oli meil Aleksandriga suur rõõm saada osa Kohtla-Nõmmel toimunud talvesimmanist e Tuhamägede tantsupeost. Kohal oli väga palju tugevaid tegijaid – Soveldaja, Jun-Ost. Tantsud olid energilised ning professionaalsed. Muusikat tegid Untsakad.

 

 

Kultuuri – ja väärtuspädevuse arendamiseks oleks hea lisada peotants kooli kohustuslikku õppekavasse. Sillamäe Gümnaasium võiks siin eeskujuks olla, soovime selle õppeasutuse suurepärasele kollektiivile ikka tuult tiibadesse ja kauni ballitraditsiooni jätku!

 

 

Ürituse korraldasid koostöös Mikkeli Eesti Keskus, Mikkelin seutukirjasto, Suomen Viro-yhdistysten liitto ja Kustannusliike Parkko, Elo Viiding ja Tommi Parkko.Lõpetuseks jäi kõlama Tommi Parkko öeldu, et mõningaid teemasid saab kajastada ainult luules ja luule kaudu. Tänud, et Mikkelis oli luulehuvilistel võimalik nautida toredast üritusest- vestelda luuletaja Elo Viidinguga ja osta kaasa ka tema luuleraamat.

 

Timahavadsõl Kultuuririkkuse aastagal tull Talina Võru Seldsile külläkutsõ Saku Terakese latsiaialt. Külänkäük sai teos radokuu 20. pääväl ja latsiain kävevä Müürsepä Külli, Greenbaumi Thea, Keerma Katrin ja Orioni Jana.
28.02.24.a. Laagnal Maarahvaseltsi Vanatares toimunud seminar “Elav pärand ja jätkusuutlikkus Ida-Virumaal” leidsimegi endid pärandi lõngakera harutamas. Mida me teame, mida me taastame, mida me hoiame ja edasi kanname. Eesti Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja Leelo Viita ja spetsialist Epp Tamm.

PARTNERITE KUUKIRJU

Rootsi Eestlaste kuukiri: 

Lõimumisvaldkonna infokiri: 


LÖÖ KAASA, LIITU MEIEGA:

Rõõmsad ja vajalikud üritused, koostegemised, eesti keel, koduloo uurimine, rahvatantsu ja
kohaliku toidukultuuri hoidmine Eestis ja välis-Eesti seltsides saavad Sinu tuge, kui
liitud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse liikmeskonnaga!

Aitame muuta sul oma seltsi sündmust nähtavamaks ja leida uusi sõpru nii Eestist kui üleilma.
Tahad toetada Eesti kultuuri, tahad tegutseda ühiselt, siis liitu meiega, seltsis on segasem!
EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi
oma sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee

Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee EKSÜ
tegemistega saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja FB