Torgusse rajati Tigulohe labürint

Torgu kuningriik korraldas 25. mail 2024 talgud, mille käigus rajati Sääre küla Sääre tipu kinnistule muinasaegsete tavade järgi rituaalne kivilabürint.

Rohkem kui kuuesajast kivist koosneva ehitise algidee andsid Hiidlased – Kuninglik Karskete Ölutinautlejate Selts “Odratolgus Labyrindis”. Ehitamisel osalenud kuningas Kristian I tänas nõu ja jõuga abiks olnuid: Saaremaa vald, AS Level, OÜ GraVeer, MTÜ Sörve külastuskeskus, OÜ Päikeseratas Agro, Kristjan Tabri, Helve Männik, Jüri Kilu, Andro Roosileht, Silja Saar, Urmas Selirand, Elar Merelaid, Leo Filippov, Voldemar Jõeleht, Eva Einama, Tiina Kallas, Helar Kallas, Elvi Münt, Mattias I, Ardo Vipp, Õie-Laurielle Väli, Aaro Tõnisots, Hannes Kivisikk, Lilli Vipp, Ülo Salujõe, Kaire Müür, Annika Prei, Kaur Filippov, Rita Filippov, Iris Filippov, Mia Oder, Liina Miks, Arvi Heinmaa ning kõiki kaasamõtlejaid. Loodetavasti oleme selle talguga jätnud ka endist aastatuhandeid kestva jälje, nagu muinasaja kivilabürintide rajajad.

Üle maailma juba vähemalt nelituhat aastat tuntud labürindid on meie kandi randadele iseloomulikud olnud viikingiajast. Põhja-Euroopas on tänaseni teada ca 130 vana kivilabürinti. Eestis on neid just saartel üle aegade säilinuid: Aksil, Pranglil, Aegnal, Viirlaiul ning kaks Hiiumaal – Kootsaarel ja Tahkuna poolsaarel. Hiiukeeli nimetati neid „Meremeeste mängud“, sest meremehed, kaupmehed ja teised rändajad teostasid neis rituaale, et endile reisidel, rännakuil või ka sõjakäikudel edu tagada. Kultus-ehitisteks olnud rajatiste eksiradasid ega lisaumbkäike ei tehtud, kuigi tänapäeva inimene võiks seda ehk nimest “labürint” välja lugeda. Labürindi läbinu kindlustas end äraeksimiste, kadumajäämiste jms õnnetuste vastu. Kindlasti leidus labürinte muinasajal ka Saaremaal ja Sörvemaal.

Torgu Kuningriik
Kaupo Vipp

Fotod ja video: Liina Miks

Sündmuse käigus sai labürindi keskele, Kuningate Kivi kõrvale paigutatud ka eesti kultuuriseltside kivi. Oma kivi sai ka Merekultuuri Selts, aga need jutud on salvestatud videosse.

Pärast labürindi ehitust sai üle vaadatud eelmisel aastal ühiselt rajatud mälestussalussallu istutatud Kuningate puu ja ka Põgenike puu kasvamine. Istikud olid igati elujõulised. Lisades neile paar ämbritäit vett kuuma ilma leevenduseks ja kohendades üle võrgud on Mälestussalus, mida meenutada

Liina Miks
EKSÜ tegevjuht