Juhan Kunder 172
Täna tähistame Juhan Kunderi 172. ja Viru lauliku Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 221. sünniaastapäeva!
Sel puhul süütasid Juhan Kunderi Rahvakooli liikmed Rakvere linnakalmistul Kunderi haual küünlad ning külastasid Kreutzwaldi lapsepõlveradadel Kaarli Kroonikivi, mille otsas noorele Kreutzwaldile karjas käies istuda meeldis.
Juhan Kunder sündis 26. detsembril 1852 Viljandimaal Paistu kihelkonnas Kovali II talus. Pärast õpinguid Pulleritsu külakoolis, Paistu kihelkonnakoolis, Viljandi alg- ja kreiskoolis ning Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminaris kolis 23-aastane Juhan Kunder 1876. aastal Rakveresse, kus ta veetis järgmised 10 aastat. Sel ajal kujunes temast Põhja-Eesti olulisim ärkamisaegne suurkuju ja rahvusliku liikumise eestvedaja.
Oma kirjas Mihkel Veskele (1882) on Kunder kirjutanud: „Mina katsun nii palju kui mu jõud kannab, igas eesti asjas kaastööd teha. Leige ei taha mina millalgi olla ja põlgan igat leiget meest.“
Nõnda saatiski Juhan Kunder oma lühikese elu jooksul korda rohkem, kui mõni teine mitme elu jooksul suudaks. Ta…
… töötas elementaarkooli (Pikk 29), hiljem ka kreiskooli (Pikk 40) õpetajana;
… kirjutas rahva seas hästi vastu võetud näidendeid (“Kroonu onu” jt) ja luuletusi;
… kogus rahvaluulet ning andis välja rahvajututöötlused “Eesti muinasjutud” (1886);
… andis välja kirjandusloolise sarja “Eesti laulikud” ning kirjutas menuka “Kalevipoja” proosaümberjutustuse;
… koostas kolmeosalise loodusloo õpiku „Looduse õpetus“ jm loodusteaduslikke teoseid („Maakera elu ja olu, „Lindude elu“ jt);
… oli uute eestikeelsete loodusteaduslike oskussõnade juurutaja;
… oli Tartus tegutseva Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident ja võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest;
… oli populaarse ajakirja Meelejahutaja toimetaja ning tegi kaastöid tolleaegsetele ajalehtedele (Sakala, Virulane, Olevik, Valgus jt);
… juhatas Rakveres lauluseltsi Linda ja korraldas siin esimese kohaliku laulupäeva (1880);
… rajas Rakverre (Pikk 31) esimese laenuraamatukogu (1883);
… korraldas esimese eestikeelse teatritüki (tema enda kirjutatud „Mulgi mõistus ja tartlase tarkus“) esitamise Rakveres (1886);
… oli linnavolinik ja see nimekiri võiks jätkuda…