Narva-Jõesuu Eestlaste Selts Kalju 25 tegevusaastat

Seltsi asutamine on seotud Eesti iseseisvuse taastamisega, kuid asutamise üldkoosoleku sattumine 20. augustile 1992 on pigem kokkusattumus.

Eesti Vabariigi taastamise ajal kuulutas Interrinne kogu maailmale venelaste ahistamisest Narvas ja Ida-Virumaal. Nende jaoks oli loomulik, et eestlastel polnud oma maal võimalik eesti keeles asju ajada. Narva-Jõesuu eestimeelsed inimesed osalesid siis Narva Eesti Seltsi tegemistes. Selleks, et eestlaste hääl rohkem välja kostaks, otsustati luua ka Narva-Jõesuu eestlaste selts. Seltsi nimeks pandi omaaegse Narva-Jõesuu karskusseltsi (loodud 12. detsembril 1899) eeskujul Kalju.

Esimeses põhikirjas oli seltsi eesmärgiks Narva-Jõesuus elavate eesti soost kodanike ühendamine kultuuriliste, vaimsete ja poliitiliste vajaduste rahuldamiseks ning eesti kultuuri säilitamiseks. Kui algselt oli seltsi tegevuses ka poliitilisi avaldusi eestluse toetuseks, siis elu edenedes oleme piirdunud seltsielu edendamise ja kultuuriüritustega. Seltsi algusaastatel, kui Narva-Jõesuus oli veel suurearvuline piirivalve õppekeskus, toimusid rahvarikkad peod, populaarne oli seltsi tantsumuusika-ansambel. Ka eelmised linnavalitsused olid rohkem huvitatud eestluse säilimisest ja edendamisest.

Selts on 25 aasta jooksul

• Narva-Jõesuu päevade korraldamine koostöös linnavalisusega. Esimene üritus toimus 10. juulil 1994. Osalesid lastekoor Ellerhein, Vana Narva Selts, Piirivalve Puhkpilliorkester, Narva-Jõesuu kooli tantsuansambel, seltsi naisansambel ja kapell, muusikakooli puhkpilliorkester.Algatanud Narva-Jõesuus eestlasi kaasavaid üritusi.
• Jooksuvõistluste korraldamine Heledas pargis koos Piirivalve Õppekeskusega.
• Astunud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse liikmeks, seltsi 5. aastapäeval kutsunud külla teised kultuuriseltsid, osalenud kultuuriseltside kokkutulekutel, viimati sellel aastal Toilas.
• Astunud Ida-Viru maavanema juures tegutseva rahvuskultuuriseltside ümarlaua liikmeks, osalenud festivalil Loomepada, korraldanud tutvumisõhtuid teiste rahvusseltsidega – ingerlastega, valgevenelastega, tatarlastega, venelastega.
• 1996. aastal käinud külas Peterburi Eesti Seltsil.
• 1996. aastal avanud koguduse majas Koidu 19 teabetoa, mis tegutses kuni 2000. aastani (hiljem avas linn infopunkti).
• Koos Piirivalve Õppekeskusega taastanud 1996. aastal Narva-Jõesuu kalmistul Vabadussõja mälestusmärgi tahvli.
• 1997. aastal pälvinud Jakob von Uexkülli Eesti Taassünni auhinna koos Madis Kõivu ja FredJüssiga, aupreemia laureaat oli toona Vello Salo. Seltsi preemia eest jagati tunnustust tegijatele ja korraldati kultuuriüritusi.
• 1998. aastal välja andnud Narva-Jõesuu parke tutvustava brošüüri „Hele ja pime park. Looduse õpperada.“
• 2000. aastal tähistanud sajandivahetust peoõhtuga „Sajand peeglis“ ja rahvaaktsiooni GF2000 (Gulf of Finland) raames korraldanud kodanikufoorumi Soome lahe probleemidest.
• Osalenud Sillamäe Eesti Seltsi, Vaivara Valla Vanatare Seltsi ning Narva Eesti Seltsi üritustel. Külastanud koos Vaivara vallaga 2002. aastal sõbralaata Soomes Virolahtis.
• Osalenud tihedas koostöös EELK Narva-Jõesuu Niguliste kogudusega koguduse maja taastamisel ja avanud käsitöötoa.
• 2008. aastal käinud koos külas sõpruskogudusel Soomes Jokioisel.
• 2011. aastal osalenud linna etenduses „Suvitushooaeg Hungerburgis“ ja teinud ansamblile rahvariided, laulnud ETV saates „Ilus maa“ raamatu „Narva-Jõesuu maitsed“ tutvustamisel.
• 2012. aastal tähistanud seltsi 20. aastapäeva.
• 2013. aastal tutvustanud Ida-Viru rahvusseltside rahvusköökide projektis eesti toite. Raimod Valgre 100. sünniaastapäevaks koostanud kava tema lauludest.
• 2014. aastal andnud Narva-Jõesuu seltsidest välja raamatu „Seltsiliikumine Narva-Jõesuus“ seoses seltsiliikumise 150. aastapäevaga.
• 2015. aastal käinud koos Narva Valgevene Seltsiga Sjabrõ ja Narva Eesti Seltsi meesansambliga Juhhaidii Narva sõpruslinna Borissovo kultuuripäeval.
• Kohaliku pärandi tutvustamiseks koostanud ja esitanud Rahvakultuuri Keskuse vaimse pärandi nimistusse sissekanded silmupüügist ja silmutoitudest Narva-Jõesuus.
• Korraldanud merekultuuri aastal (2016) Narva-Jõesuu rannaretke. Retk meeldis osalejatele ja toimub ka 23. septembril 2017 Narva-Jõesuu silmupäeval.

Tänapäeval on seltsi tuumikuks lauluansambel. Ansambliga esineme linna üritustel, teiste seltside pidudel, tähistame koos tähtpäevi. Meie osaks ongi jäänud põlisrahvana esindada kohalikel üritustel eestlasi.

Selle aasta 20. augustil tähistasime koos sõpradega Niguliste koguduse majas seltsi 25. aastapäeva. Eelneval jumalateenistusel tunnustas õpetaja Ralf Alasoo kogukonda eestluse kandjana ja ühistegevust koguduse ruumide taastamisel. Pidu jätkus koguduse puhkeruumis. Seltsi vanem Tiiu Toom tutvustas lühidalt seltsi loomise ajalugu ja tervituseks laulis ansambel kolm laulu oma rikkalikust repertuaarist. Järgnesid õnnitlused külalistelt. Tänukirjad eestluse hoidmise ja koostöö eest andsid üle Narva-Jõesuu linnavolikogu esimees Kalle Kekki ning Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse esimees Meelis Toom, õnnitlesid Maarahvaselts Vanatare esindaja Uta Kroon-Assafrei, Ants Liimets Narva Eesti Seltsist ja Tatjana Pagaeva Narva-Jõesuu Vene Kultuuriseltsist Allikas. Meeldivas seltskonnas kohvilaua taga jätkus juttu kauemaks.

Milline on seltsi tulevik ja plaanid eestlaskonna pideva vähenemise tingimustes Narva-Jõesuus? 2018. aastal ühinevad Narva-Jõesuu ja Vaivara vald ning loodetavasti meie ühistegevuse võimalused paranevad (näiteks programmi „Teater maale“ kaudu etenduste tellimiseks kohapeale ja transpordiks ühiskülastuste korraldamisel). Seltsil Kalju on kavas seoses EV100 tähistamisega korraldada teemaõhtud nende Eesti kultuuritegelaste tutvustamiseks, kelle nimelised tänavad ja mälestuskivid Narva-Jõesuus asuvad: Lydia Koidula, Eduard Vilde, Jaan Poska, Friedebert Tuglas, Artur Rinne jt. Samuti on vaja korda teha mälestuskivide ümbrus. Oma üritustele kutsume kindlasti sõprusseltse ja meelsasti osaleme ka nende üritustel.

Täname kõiki, kes meid 25. aastapäeval meeles pidasid!

Tiiu Toom
Seltsi Kalju vanem