Kodulooõhtu Jakob Hurda seltsis

21. novembril olid huvilised palutud Jakob Hurda Seltsi kodulooõhtule keskraamatukokku. Kodulootöö ja Jakob Hurda pärandi tutvustamine on seltsis juba aastakümneid väga tähtis.

Õhtu hakul õnnitleti seltsi juhatuse esimeest Tiia Viilut, kes hiljaaegu pälvis Põlvamaa aasta sädeinimese tiitli.

Õhtut alustas Põlva Gümnaasiumi abiturient Kaspar Karolin, kes kandis ette Andrus Kiviräha lõbusa, üksiti sügavmõttelise pala „Kirjanikud valimistules“.

Seejärel sai sõna ajaloolane ja kodu-uurija Milvi Hirvlaane, kes on seltsi kauaaegne väga hea abiline. Kanepist pärit Milvi pajatas kõigepealt mõnusalt, kuidas ta Võru keskkoolist äsjaloodud Põlva sõsarkooli üle toodi ja esimest korda setukaga uude kooli sõitis. (Värskes rajoonilinnas taheti tingimata keskkool asutada.) Põlvas õppida oli tore, üksteisele pandi (loomulikult heatahtlikud) hüüdnimed. Paljudest lennukaaslastest said õpetajad. Milvigi, kes palju aastaid töötas Tartu Ülikoolis, alustas omal ajal Tilsi Lastekodus. Kodukandist on Milvi Hirvlaane avaldanud palju raamatuid. Hiljaaegu andis Kanepi Laulu Selts välja tema „Jõksi raamatu“, mis kajastab põhjalikult ja mitmekülgselt ka naaberkülade Heisri, Mõndsi, Mügra, Naha, Piigandi, Karste, Kella ja Kaagvere ajalugu ning tänapäeva. Eriti väärtuslikuks teeb raamatu koolmeister August Tina Jõksi küla 1850ndatest kuni 1970ndate lõpuni käsitlevate uurimuste avaldamine. (Illustreeritud käsikirjad on hoiul ERM-is.) Milvi Hirvlaane rõhutas oma esinemises Jakob Hurda seltsi kodulookogumiku „Minevikumälestusi“ (kuus osa) tähtsust kodukandi ajaloo talletamisel.

Kirjandusteadlane Tiina Ann Kirss kahjuks kohale tulla ei saanud, aga pidas ettekande „Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt sõprade ja vastandujatena ärkamisaja keerises“ vapralt e-keskkonnas. Kaht suurkuju sidus eeskätt aadetel (emakeele tähtsuse rõhutamine, Aleksandrikooli liikumine jne), aga ka ühisel vembutamisel põhinev sõprus. See hakkas aga mõranema eelkõige religiooni ja kirikusse suhtumise pinnal. Omavaheline kokkuleppe, et Jakobson võib kritiseerida küll kiriku vigu, mitte kirikut põhimõtteliselt, ei pidanud. 1880ndatel taandus Jakob Hurt rahvuslikust liikumisest, asus elama ja tööle Peterburi ning algatas vanavara suurkogumise. Kõneleja rõhutas, et meeste kirjavahetus on Eesti Kirjandusmuuseumis tallel ja pakub kindlasti uurijatele veel palju huvitavat. Järgmisel suvel etendub Lutsu Teatris Aidi Valliku näidend „Eesti päästmine“ Ivo Eensalu lavastatuna, mis ärkamisaega humoorikalt kujutab. Publiku ette astuvad Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson ja teisedki värvikad kujud.

Kodulooõhtu lõpetas Eesti Kultuuriseltside Ühenduse tegevjuht Liina Miks huvitava ülevaatega ühenduse tegevusest. Jakob Hurda Selts on kodumaiseid ja väliseesti seltse koondava ühenduse asutajaliige aastast 1997.

Jakob Hurda Selts
Külli Ots