Detsembri kuukiri nr 43
Kogu kuukiri on allalaetav siit: Detsembri kuukiri nr 43
EKSÜ enda tegemised
Novembris oli EKSÜ tegevjuhtkond ja juhatus erakordselt toimekas. Saime mitmel korral kokku oma liikmesseltsidega sh välismaal. Valmis sai ka EKSÜ 2020 seinakalender.
Ilmunud on Eesti Kultuuriseltside Ühenduse 2020 aasta seinakalender
EKSÜ seinakalendrist 2020 on võimalik leida 11 liikmesseltsi fotod, ürituste kalendri ning ka teiste seltside sündmusi. Kalendris on fotosid viimasest Riia suvekoolist jm.
Kalendris on ära toodud ka EKSÜ 2020 aasta ühisürituste kuupäevad.
EKSÜ jätkas ringsõite Eesti liikmesseltsides
Põlva Keskraamatukogus olid koos Kanepi Laulu Seltsi, Kambja Laulu- ja Mänguseltsi ning Jakob 
Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsi inimesed. Seltsid said lahti rääkida oma tegemised ning plaanid. Samuti sai EKSÜ tegevjuht tutvustada võimalusi tihedamaks koostööks. Väga oluline on seltside omavaheline suhtlus. Esindajad esitasid küsimusi, kuidas teised seltsid oma tegevusi rahastavad, kuidas nad ühte või teist üritust korraldavad. Oli sisukas arutelu.
EKSÜ kohtus oma liikmesseltsidega. Räägiti ka meediast
21. novembril toimus järjekordne EKSÜ juhatuse kohtumine oma liikmesseltsidega. Sellel korral oldi koos Tartus. Tartu liikmetest võtsid ümarlauast osa Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi, ERMi Sõprade Seltsi, Eesti Keele Kaitse Ühingu ning Vanemuise Seltsi esindajad.
EKSÜ ja Soomes asuvad liikmesseltsid said omavahel kokku
23. novembril käisid Helsingis korraldatud mardilaadal Soome eestlaste tegemistega tutvumas EKSÜ
juhatuse liige Evelin Sennett ning EKSÜ tegevjuht Liina Miks. Eesmärgiks olid vahetud kontaktid Soomes asuvate liikmesseltsidega ning partnerorganisatsioonidega, et leida uusi võimalusi EKSÜ tegevuse laiendamiseks ja mitmekesistamiseks. EKSÜ kutsus lahkelt külla Soome Tampere Eesti Klubi asejuht Annela Liivat.
Meie tegusad seltsid
Omskis õpiti uusi eestikeelseid sõnu
Sellel korral võeti vaatluse alla omadussõnad, mineviku erinevad vormid. Omaette keeruline sõna eesti keeles on sõna “olema”. Õpiti alaleütlevat ning kaasaütlevat käänet ning isikulisi asesõnu. Kontrolliti eelmisel korral kodutööks jäetud ülesandeid ja anti uusi.
Täiesti uuena oli esimest korda kavas eestikeelse laulu õppimine. Selleks valiti “Mu isamaa armas”. Laulusõnad kuvati tahvlile. Need tõlgiti õpilastele ära ja laul õpiti selgeks. Teine keelekursus toimus 17. novembril. Kursused jätkuvad ka detsembris.
Siberis Suetukis toimus eestipärane kunstide öö
3. novembril tähistas kohalik eestlaste kogukond Suetuki rahvamajas kunstide ööd eesti moodi. Alates kella 
kuuest võttis viisi üles Suetuki pasunakoor, kes mängis teada-tuntud pala “Laulge poisid, laulge peiud” ja esitati lühinäidend “Küla elu”. Kunstide öö lõpetas külarahva ühine rahvalaulude laulmine.
9. novembril tähistati Siberis Uus-Petseri külas mardipäeva. Tänavusel mardipäevapeol toimusid rahvuslike paeltepunumise õpituba, ketramise õpetamine ning villa kraasiminegi. Samuti tutvustati ümbritsevate eesti külade naiste käsitööd. Külalised olid tulnud Krasnojarskist, Zelenogorskist, Haidast.
Novembrikuu sündmused Praha eestlaste hulgas
13. novembril oli kohalikel eestlastel ja estofiilidel Prahas võimalus vaadata dokumentaalfilmi „Rodeo“, kus 
avameelselt ja eneseirooniaga jutustatakse kaasaegse Eesti riigi loomise lugu noorte idealistide seisukohalt, kellest said poliitikud. Õhtu korraldasid Dominik Krutský ja kohalik eestlane Nora Särak, Eestis tuntud dokumentaalfilmi „Juured“ üks režissööre.
4. novembril tähistati Peterburis erinevate rahvaste kommete ja traditsioonide festivali. Sellesse olid haaratud väga mitmed rahvuslikud kollektiivid.
Avatud laval toimus kontsert, kus ansamblid üles astusid. Peterburi Eesti Kultuuriseltsi juures tegutsev eesti tantsurühm Neevo esitas süidid eesti erinevatest rahvatantsudest. Publiku vastuvõtt oli väga soe
Kanepis on segakoori laul kõlanud vähemalt 135 aastat
Kanepis on segakoorilaul kõlanud vähemalt 135 aastat. Kuna kultuuriloo uurijatel pole senimaani selgust, 
kas Kanepi segakoor alustas 1884. aastal tegevust meeskoori baasil või valiti 1869. aasta üldlaulupeoks meeskoori lauljad segakoorist, tähistati laupäeval Kanepis seltsimajas segakoori 135. sünnipäeva.
Kodulookonverents, mis pühendatud emakeelele
20. novembril sai Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Seltsis teoks igasügisene, seekord eesti keele aastale pühendatud kodulookonverents. Konverents peeti Põlva Keskraamatukogu saalis. Oli suur rõõm, et konverentsist osavõtjaid tervitas Eesti Kultuuriseltside Ühenduse tegevjuht Liina Miks, kes konverentsi eel kohtus Jakob Hurda Seltsi juhatuse liikmetega.
Hilissügisestest ettevõtmistest Sügispealinnas
16. novembril tähistasime üheskoos seda, et 145 aastat tagasi tuli siinkandi ärksamatel isamaa poegadel-
tütardel mõte hakata üheskoos seltsitegevust arendama. Meie aastapäeval oli sõnavõtte, esinemisi, laulu, tantsu ja mõnusat äraolemist. Tänukingitused said kevadised nobenäpud, kes hooldekodu eakatele jalasoojendajaid kudusid. Nüüd, pea poolteist sajandit hiljem, võime täie kindlusega väita, et Narva Eesti Selts on tugev ja kestab. Vähemalt 145 aastat veel 🙂
Laulukoor Läte on kestvalt tegus
Kambja laulukoor on Eesti vanim mitmehäälne koor, mis tegutses algselt kirikukoorina ja mille alguseks võib lugeda aastat 1794. Nüüdseks oleme tegutsev segakoor Läte – laulmist ja seiklusi armastav lauluseltskond, kes naudib esinemist nii kodu- kui välismaal. 29. novembril tähistas Läte piduliku kontserdiga oma 225 tegevusaasta juubelit Kambja kultuurikeskuses.
Eesti rahvatantsu on Poris, Soomes harrastatud aeg-ajalt ja väikestes rühmades peaaegu kümme aastat. Viis 
aastat tagasi võttis rühm nimeks Vingerpussid ja hakkas Heli Vija juhendamisel harjutama Eesti klubi Poris egiidi all. Satakunna ja Pirkanmaa rahvatantsurühm Vingerpussid tähistas üritusega “Viron värejä” = “Eesti värve” oma 5. sünnipäeva.
Simferopolis, Krimmis toimus 22. novembril vabariiklik värvikas konkurss “Maailma parim ema”. Võistluses osales ka Krimmi eestlane Liliya Volovod (Aman) Saki linnast.
Liliya on üles kasvatanud kaks poega, kes tunnevad suurt austust perekonna vastu ja hoiavad oma juuri. Tema poeg Artjom koostas suurepärase ettekande, milles ta valgustas oma ema tegevust õpetajana, hoolitseva ema, perenaise ja Krimmi Eesti Seltsi aktiivse liikmena.
ERMi Sõprade Seltsi esinduses saab näha pärandist inspireeritud ehtekunsti
Rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul on ERMi Sõprade Seltsi esinduses avatud ehtekunstniku, graafiku, 
ERMi Sõprade Seltsi auliikme ja TÜ vabade kunstide professori Kärt Summataveti näitus. ”Loome-laual” esitab kunstnik oma eksperimentaalset loomingulist teekonda: sinna hakkab järjest ilmuma uusi ideid ja ehtekomplekte, mis valmivad vabade kunstide professuuri ajal – ühe aasta jooksul.
Šveitsis olid saalid puupüsti täis
24. novembril esines Šveitsis hotell & restoran Linde Heidenis Eesti ansambel Curly Strings. Kontserdi korraldas Linde Heiden, mille eestvedajad on tõelised Eesti fännid seetõttu, et nende poeg õppis aastaid tagasi kuus kuud Tartu Ülikoolis. Olenemata aastate möödumisest mäletavad nad siiani eestikeelseid sõnu ja mõnda lauset. Kontserdile eelnes Eesti tutvustus ja õhtusöök eestipäraste toitudega.
Kultuurikeskusesse kogunes 130 ühistegevuse huvilist.
23. novembril toimus Tallinnas Kaja Kultuurikeskuses järjekorras juba IX Ühistukonverents. Seekord pealkirjaga „Bürokraatia diktatuur ning korruptsioon riigis”. Sõna võtsid Andro Roos, Märt Riiner, Raigo Sõlg, Andres Raid, Tiit Merenäkk ning Igor Gräzin.
eedu Seltsi esinaine kohtus Ukraina Eesti Seltsi esindajatega
Kahe EKSÜ liikmesseltsi kohtumine leidis aset 21-22. novembril 2019 Kiievis. Ukraina Eesti Selts on Ukraina erinevates regioonides tegutsevate eesti seltside katusorganisatsioon. Kuna riik on suur ja seltse palju, siis on ka juhatusel palju tegemist. Seda enam, et juhatus on uus. Kohtumise eesmärgiks oligi uue juhatuse konsulteerimine, et aktiveerida Ukraina Seltsi tegevust.
Peterburis kogunesid eesti keele huvilised
Selle aasta märtsis asutasid eesti keele propageerimise huvilised Peterburis elavad eestlased organisatsiooni “Eesti klubi. Aken Euroopasse”. Ettevõtmine on kogunud tasapisi hoogu ja 30. novembril tehti “Eesti klubi Aken Euroopasse” proov-kokkusaamine.
24. novembril 2019 (ikka kell 12) sai Tartus 12. korda teoks Lydia Koidula luule lugemine Kaarsilla juures 
asuval Jannseni-Koidula väljakul. Poetessi 175. sünnipäeva tähistamine sai väärikalt lõpule viidud. Luuletusi lugesid Tarmo Õunapuu ja Valli Ilvik, assisteerisid Hille Raid ja Egne Raamat.
Rahvakultuuriselts Kajakas sõitis 30. novembril Viimsisse, et osaleda sõprusrühma Valla-alune 30. sünnipäeva kontserdil ja ja hilisemal rõõmurohkel koosviibimisel. Ilm oli kaunis, sest öösel oli värske lumi maha sadanud ja valge vaip kattis nii põlde kui ka metsi. Päike lisas sära härmatanud puudele. Saime nautida Eestimaa tõelist ilu.
Kuulajad said osa väiksest kontserdist
Folgiklubi tahab pakkuda Tartus kultuuritundlikku ja harivat ajaveetmise võimalust, mis edendaks pärimus-, autorilaulumuusikat ning populaarteaduslikku haridust, mis leiaks kajastamist üleriiklikus meedias. 28. novembri toimus järjekordne klubiõhtu. Seekord oli Tartu Folgiklubis külas muusik ja H. Elleri Muusikakooli õpetaja Arno Tamm.
Eesti keele aasta on lõppemas
November – eesti teaduskeele kuu
Novembrikuu on olnud väga tihe erinevate keelega seotud sündmuste poolest. Avaldame siinkohal 
lühiülevaate erinevatest keele aruteludest, mis novembris aset leidsid. Üritustest võttis osa ja tegi kokkuvõtte Johannes Aaviku Selts. Põhjalikum ülevaade on lisatud artikli lõppu.
Eesti keele aasta eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuul korraldati mitu asjakohast üritust.
Tulekul
Peterburis saab kuulata Tehnikaülikooli Akadeemilist Meeskoori
Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor korraldab Peterburis Jaani Eesti kirikus kontserdi 7. detsembril 2019. Meeskoori reisil Peterburi on meil võimalus vaadata Jaani kiriku arenguid vahepealsetel aastatel. Jaani kirikus toimuva kontserdi pealkiri on „Laulu võim“, mis sümboolselt näitab kultuurivahetuse olulisust riikide vahelises suhtluses. Kontserdiga tähistame Cyrillus Kreek’i 130. sünniaastapäeva, kes õppis Peterburi Konservatooriumis 1908 kuni 1916.
Lõimeleer on suvelaager välismaal elavatele eesti noortele, kus on võimalus suhelda Eestis elavate lastega, 
õppida käsitööd, rahvapärast pilli-laulu-tantsu-mängu, sõita hobuse ja paadiga ja palju muud.
Registreerimine 2020. aasta laagritesse on alanud!
Kirjutamisvõistlus “Minu tulevik”
Eestikeelse Hariduse Selts kuulutab välja traditsioonilise kirjutamisvõistluse Soomes elavatele eesti lastele (põhikool ja gümnaasium). Ootame igalt õpetajalt maksimaalselt 15 tööd. Kirjutamistunde võib teha kõigi rühmade-klassidega ja õpetaja saab EHSilt aukirja põhja kõigi nende laste tunnustamiseks, kelle tööd lõppvõistlusele ei jõua. Nii saab kõigi laste töö märgatud.
Peterburis saab kuulata Tehnikaülikooli Akadeemilist Meeskoori
Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor korraldab Peterburis Jaani Eesti kirikus kontserdi 7. detsembril 
2019. Lisaks Cyrillus Kreek’i muusikale esitatatakse kontserdil Evald Aava, Artur Kapp’i, Ao Ritsingu, Gustav Ernesaksa, Kadri Hunt’i, Pärt, Uusbergi, Andres Lemba ja Tauno Aints’i muusikat. Sellega pakutakse kuulajatele läbilõike Eesti vanemast ja uuemast koorimuusikast.
Ajaloolise seltsi asutamise aastapäev Laagnal
Laupäeval, 14. detsembril 2019 tähistame Ida-Virumaal Laagnal Vanatares ajaloolist Narva-Jõesuu karskusseltsi Kalju asutamise 120. aastapäeva ja tänapäeval Vaivara vallas asutatud maarahvaselts Vanatare 20. aastapäeva.
Üritus toimub Vanatare seltsimajas kell 14-18.
Detsembrikuu kalender on väga tihe ja sellega saab tutvuda: kultuuriseltsid.ee vasakus servas olevast kalendrist.
Eesti Kultuuriseltside Ühendus soovib ka omalt poolt kõikidele jõulurahu ning ilusat aasta lõppu!
EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi oma
sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee
Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee EKSÜ tegemistega
saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja FBs
E-kuukirja ja kodulehte toimetavad EKSÜ tegevjuht Liina Miks ja EKSÜ juhatuse liige Külli Ots
