Press "Enter" to skip to content

EKSÜ kohtus oma liikmesseltsidega. Räägiti ka meediast

21. novembril toimus järjekordne EKSÜ juhatuse kohtumine oma liikmesseltsidega. Sellel korral oldi koos Tartus. Tartu liikmetest võtsid ümarlauast osa Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi, ERMi Sõprade Seltsi, Eesti Keele Kaitse Ühingu ning Vanemuise Seltsi esindajad.

Eelnevalt on EKSÜ sellel sügisel kohtunud Tallinnas ja Põlvas asuvate liikmesseltsidega. Alustatud kohtumiste eesmärk on saada täpsem ülevaade liikmesseltsides toimuvast, rääkida EKSÜ tegemisest ning arutada tulevikku. Väga tähtis on samuti liikmesseltside omavaheline kokkusaamine ning kogemuste vahetus.


Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts (Ants Johanson): TRAKSi alla kuulub 33 huviühendust, kes ühendavad ligikaudu 500 Tartumaa rahvakultuurihuvilist inimest. Suursündmusi ei ole olnud, kollektiivid tegutsevad erinevates valdkondades  (laulmine, tantsimine, pillimängimine, käsitöö). Sellest sügisest on muutunud aktiivsemaks ka igakuine folgiklubi, mis tegutseb juba 9 aastat.

ERM Sõprade Selts (Sirje Madisson): Selts tähistas sellel aastal oma 25. juubelit, tegevliikmeid 905 Eestis ja mujal maailmas. 25 aasta jooksul on olnud kokku  1700 liiget. Selts korraldab konverentse, ettekandekoosolekuid, teabepäevi, näitusi, rahvakalendri tähtpäevi tutvustavaid üritusi, õppereise ajaloolistesse ja kultuuriloolistesse paikadesse ning annab välja trükiseid. Traditsiooniks on saanud ka kultuurilooliste hauaplatside korrastamine Raadil. Tegevus on projektipõhine.

Igal aastal annab ERMi Sõprade Selts välja oma aastaraamatu  “LEE”. Selts tunnustab oma vabatahtlike tegevust.  Alates 2016  antakse välja vabatahtliku sõbra märki.

Murekohaks on rahaküsimus. Paljud projektid viiakse läbi annetuste ja korjanduste abil. Näiteks 2011 valmis rotund ning J. Hurda postamendile ERMis tehti alus. Südameasjaks on võetud mõisapargi arendus.

Eesti Keele Kaitse Ühing (Reet Vääri): Ühing loodi 1999, seega sellel aastal täitus 20  aastat tegevuse algusest. Liikmeid on 26, nendest juhatuse liikmeid 5. Tegevus on plaanipärane, mõnes valdkonnas on veel arenguruumi, näiteks noorte liikmete värbamine. Ühing peab väga oluliseks koostööd teiste seltsidega sh on hea koostöö EKSÜga.

Vanemuise Selts (Andro Roos, Valter Haames, Valli Ilvik): Vanemuise Seltsi koor tegutseb väga aktiivselt, koorikontserte ja sõite toimub palju, neist osa annetuste ja korjanduste abiga. Paljud projektid on rahvusvahelised, s.o. ühiskontserdid teiste riikide kollektiividega (Soome–Läti–Leedu–Eesti). Traditsiooniks on saanud kultuuritegelaste (kes on olnud Vanemuise Seltsiga seotud) kalmude korrastamine üle Eesti ja nendel laulmine, deklareerimine (Jannseni-Koidula kaksikskulptuuri juures). 10 aastat tagasi alustati Valli Ilviku juhtimisel salongiga „Kes sa oled…?”.  Kaalumisel on salongiõhtute jätkamine Vanemuise teatri ovaalsaalis.

2020  on plaanis kohtuda Peterburis teadlastega teemal „Eestluse jälgedes” (kus ja kuidas elas Koidula). Jaanuaris mälestatakse kontserdiga koorijuhti  Uno Uigat  (95 aasta sünnist).

Segakoori all tegutsevad ka meesansambel  WanSel ja trio Plaan B.

Lisaks koori tegevusele on Vanemuise Seltsil traditsiooniks saanud harivate loengute läbiviimine, kus kasutatakse lektoritena ülikooli õppejõude. Ülikooli  panus seltsile olnud väga suur.

Kohtumised liikmesseltsidega jätkuvad 2020 aasta alguses.


Pärast ümarlaua lõppu toimus samas ruumis tasuta meediakoolitus, mis jätkas Riia suvekoolis alustatud teemat –  kuidas suhelda edukamalt meediaga ja mida tuleb tähele panna uudisloo või pressiteate koostamisel. Kõne all oli ka fotode temaatika – mida tuleb tähele panna foto tegemisel, milline foto on kõnekas.

Koolituse viis läbi ajaleht “Põhjarannik” ajakirjanik Erik Kalda. Koolituse läbiviimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Ly Mumm, Liina Miks
EKSÜ