Juuli kuukiri nr 70
Kultuuriseltside Ühenduse suvekool kutsub!
Osalemine Eesti Kultuuriseltside Ühenduse suvekoolis annab võimaluse kohtuda eesti seltsitegelastega üle ilma, saada uusi sh rahvusvahelisi kontakte. Suvekoolis on väga tähtis osa seltsitegelaste omavahelisel suhtlemisel, info hankimisel ning ka meeldival ning vahetul koosolemisel. Värve lisavad mitmed kultuurilised etteasted.
Kutsume EKSÜ suvekoolist osa võtma seltse kõikjalt Eestist ja ka väljastpoolt Eestit! Meie selleaastane suvekool toimub 29-31 juulil Narva-Jõesuus
Kogu kuukiri on allalaetav siit: Juuli kuukiri nr 70
Mina, eestlane – Cimzest tänapäevani, eestlus Lätis
EKSÜ tegevjuht ja kaastöötaja kultuuriajakirjanik Maarja Lõhmus, toimetades saatesarja “Mina, eestlane”, võtsid seekord nõuks
järgmistele saatekülaliste juurde ise kohale minna. Sihiks – eestlaste lugu Lätimaal ja Liivimaal alates Jānis Cimze seminarist ja lõpetades Ventspilsiga.
EKSÜ suvekooliga seostub ka Tallinna Võru Seltsi etendus
Ise nad kirjutavad selle kohta nii:
Tallina Võru Seldsi tiätritrupi Tungõl ja lauluansambli Liiso ütine laulu- ja tandsuetendüs KOLM HINNAPAKMIST on Kauksi Ülle näiendi “Kolm hinnapakkumist” perrä. Nende lavatükki saab vaadata Narva-Jõesuus!
4.juunil tähistati Eesti lipu 138.aastapäeva.Riigikogu ja Eesti Lipu Selts koostöös isamaaliste ühendustega tähistas Toompeal 
lipupäeva piduliku lipuheiskamisega. Kuberneri aeda olid üles rivistatud Tallinna koolide, seltside ja veel mitmete isamaaliste ühenduste liputoimkonnad.
Uusi audio-video materiale
Läti raadios taaskord eestikeelne saade
Saates on juttu 31.mail Riias Eesti Vabariigi suursaatkonnas korraldatud vastuvõtust, seal Välis-Eesti graafiku Agathe Veeberi näituse avamisest, koos pikema intervjuuga Eesti Vabariigi suursaadikult Lätis Arti Hilpuselt, samuti ülevaade Stokholmis 3.juunil toimunud julgeolekukonverentsist ja 4.juuni Täiskogu koosolekust.
Video-intervjuu Krimmi eestlastest.
Salvestatud ERMis novembris 2021.
Suhhumi Linda seltsi juhataja Svetlana Jakobson mõtiskleb elust võõrsil
Salvestatud novembris Tartus
24. juunil toimus loominguline kohtumine Omski asuva Eesti Kultuurikeskuse juhi Ivan Ubalehega. Koosolek toimus videokonverentsi vormis.
Omavahel said kokku Krasnojarski setude esindajad Galina Evsejeva ning Marina Andrejeva; Tatjana Agranat – filoloogiadoktor, juhtivteadur, soome-ugri keelterühma spetsialist, Liina Miks- Eesti Kultuuriseltside Ühendusest, Vladimir Tugeus – eesti keele õpetaja, vokaalansambel “Rõõmus” liikmed.
Osalejad rääkisid peamiselt võru murdes.
Jaanipäeva lood
Minski lähedal pidasid eestlased jaanipäeva
Valgevene Eesti seltsi Pääsuke liikmed pidasid Jaanipäeva ilusa järve ääres Minski lähedal. Lauldi eesti laule ja tantsiti lõkke ümber.
Huvilised sõitsid paadiga, suplesid ja püüdsid kala. Ilus ilm soodustas head tuju ja toredat pidupäeva.
Peterburis elavad eestlased tähistasid selle aasta jaanipühi koos lähedaste diasporaadega: ingeri-soomlaste (juhannus) ning lätlastega (ligo). Ühine pidu peeti maha Leningradi oblasti Tuttari pargis, kus kunagi elasid ingeri-soomlased. Lätlastel oli pidu planeeritud Hitolovosse maalilise Suvejärvi kaldale.
Juunil esimesel nädalavahetusel pidutses kogu Inglismaa, tähistati kuninganna Elizabethi plaatina troonijuubelit. London oli ehitud
pidurüüsse. Londoni eestlased said aga kokku Halfway House suveaias Essexis, kus uhkes Grand Markiis oli toimumas Londoni Eestlaste Jaanipidu.
23. juunil toimus Tomski oblastis Pervomaiski rajooni Kase külas eesti kultuuri piirkondadevaheline festival “Jaani Päev”. Festivalile olid kutsutud erinevate rahvuskultuuride loomingulised meeskonnad: venelased, valgevenelased, murdid, tšuvašid, ukrainlased, tšuvašid, mordvlased, poolakad ja eestlased. Eesti kultuuri tutvustasid eestlased Berezovka külast ja meie folkloorirühm “Kaste”.
Kaunist jaanikuu jätku, sõbrad!
23. juunil läitsime Raadi järve kaldal juba 13. korda võidutulest Tartu linna jaanitule. Päev oli päikeseline ja kutsus koos pidutsema
kõvasti üle 10 000 inimese. Tuldi peredega, tuldi koos heade sõpradega. Peoplatsil suheldi mitmes keeles ja mõnusat tegevust jagus kõigile. Lapsed said hüpata batuudil, sõita poni ja elektriautoga, veereda zorb-pallis, teha näomaalinguid, panna ennast koos vanematega proovile õuemales ja -kabes ning liikluseeskirjade tundmises, osaleda orienteerumismängus ja minna koos giidiga Raadi ajalugu avastama. Päris tillukestele pidulistele oli omaette mängumaa, mida ohjasid kaks sõbralikku mesimummu.
Setode rubriik
6. juunil avati Sigovo külas Pihkva oblastis Seto muuseum-mõisa territooriumil juba 14. aastat toimuv laste keelelaager. Laagris osalesid sel aastal Petšora piirkonna Panikovskaja kooli õpilased. Seto rahval pole kirjakeelt. Seetõttu õpetatakse laagris kõnekeelt läbi rahvusliku folkloori – laulude, mängude ning tantsude.
Need on fotod Haida küla uuenenud seto folkloorirühmast “Siidilill”. Ansambel astus 20. juunil üles Borodino linnas toimunud
piirkondlikul festivalil “Rozantsvet”.“Kõik oli imeline. Meid võeti väga hästi vastu. Oleme inspireeritud jätkama. Festivali raames toimus konkurss loominguliste meeskondade vahel. Võtsime sellest osa ja saime diplomi rahvuslike traditsioonide hoidmise eest.
Juhan Kunderi Seltsi uudised
Juhan Kunderi Selts arendas loovust
Juhan Kunderi Selts saab sellel aastal 30. aastaseks ja 26 aastat täitus kooliõpilaste loovtööde kirjutamise traditsioonist seltsi algatusel (vahel on olnud lisaks ka joonistamisvõistlused). Kooliõpilaste osavõtt on läbi aastate olnud aktiivne ja oleme väga tänulikud õpetajatele, kes on olnud motiveeritud oma õpilastega üritustele kaasa lööma.
õpilasi, et kummutada kurtmine: olen juba 50-mis ma enam õpin, oleme meie inglise keele õpetaja Marge Salumäega Iirimaal arenemas. Uskuge, 50selt alles algab aeg õpinguteks ja enesetäienduseks! Juba augustis ilmub Juhan Kunderi Rahvakooli 2022/2023 koolituskalender, kuhu kutsume julgelt ennast kirja panema!!!Kübarapidu daamidele ja nende saatjatele
7. juunil said Juhan Kunderi Seltsi eestvedamisel Rakveres Nurga aiakeskuse tagaaias kokku kübaraid armastavad daamid. Kübarapeo idee autor Kaja Altermann, kaasa lõi oma seeniortantsijatega Ene Saaber ning muusikalist vahepala pakkusid harfimängijad. Inglise Aia meditatiivsesse tagaaeda sobis harfimuusika suurepäraselt – oli aeg enda mõtetes liikuda ja nautida.
Peterburi seltsi uudised
5. juunil 2022 toimus Peterburi kesklinnas, Iisaku väljakul, Peterburi rahvuste ball. Sündmus oli pühendatud Peeter I 350.
sünniaastapäevale. Just Peeter I pani aluse Peterburi linnale kui mitmerahvuselisele metropolile. Peterburi eestlaste grupp “Neevo” tantsis koos Leedu ansambliga “Lenciūgėlis”, kellega meil on kauaaegne sõprus ja ühised loomingulised projektid.
11. juunil viidi Peterburi Etnograafiamuuseumis läbi “Kangakudumise päev”. Peterburi Eesti Kultuuri Seltsi tantsurühm Neevo osales käsitöönäitusel, kus esitleti Tatjana Sigacheva ning Elena Padjuse loomingut – Eesti triibuseelikukangaid nukkude valmistamisel. Tatjana rääkis triibuseelikust eesti kostüümi ajaloos. Sellega seotud traditsioonidest.
Meie seltside muid tegemisi
Soome Eesti Noorte kohtumisest Helsingis
9. juunil 2022 kutsus Soome Eesti Noored ry koostöisele kohtumisele Eesti Vabariigi saatkonda Helsingis kokku Suomen Viro-yhdistysten liitto SVYL, Tuglas-seura, Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes esindajad.Rääkisime muutustest Soomes ja Eestis, eesmärkidest, tutvustasime oma organisatsioonide põhikirjalist tegevust.Eestlased Leedus- ikoonimaalija Rajalt
8. juunil toimus Eesti Suursaatkonnas Vilniuses Leedu Eestlaste Seltsi poolt korraldatud Mari-Liis Paaveri raamatu “Ikoonimaalija Rajalt – Pimen Sofronov” esitlus. Publikut oli rohkesti ja küsimusi raamatu autorile oli palju. Baltimaade ikoonimaali kaks ülitähtsat keskust on olnud Eesti (Peipsi ääres) ja Vilnius. Ilma nende kahe keskuseta poleks 20. sajandi ikoonimaali siinmail olemas. Nende meistrite tööd levisid üle Euroopa, seda ka nõukogude ajal! Rääkimata Sofronovist, kes suutis Ameerikas mitmeid kirikuid täis maalida.
Selle-aastasest Grodno festivalist
3-4 juunil viidi Grodno linnas (Valgevene) läbi 13. Rahvuskultuuride festival. Eesti kultuuri esindas kohalik eesti juurtega
pereansambel Vaaks, kes on tuttav EKSÜ poolt 2018. aastal korraldatud festivali “Sajaga seltsis” ajast. Vaaksi esituses kõlasid festivali laval “Kaera-jaan”,”Ma tahaksin kodus olla” ja teised tuntud rahvalikud lood. Festivalil osalesid üle 30 rahvusseltsi.
Vanemuislased Kuressaare kesklinnas
18.juunil 2022 sai peale mitmeaastast edasilükkamist teoks Saare maakonna 52. laulupidu. Osalejaid oli palju, kõigist Saaremaa nurkadest, lähisaartelt aga ka mandrilt. Oma panuse sai anda ka Segakoor Vanemuine (uus dirigent Mai Rand). Jõudsime Kuressaarde peopäeva lõunaks ja seoses sellega otsustas ka ilmataat jonnimise lõpetada.24. juunil peeti Naltšikis kolmas Kabardiini-Balkaari laste joonistusvõistluse konkurss. Eesti Selts “Kodumaa” esindajad võtsid ka
võistlusest osa. Seltsi tütarlaps Ilona Kochesokova võitis konkursil teise koha oma joonistusega “Elbruse ligidal”. Auhinnaks diplom ja kunstikompekt. Konkurss oli pühendatud Kabardi-Balkaari vabariigi 100. sünniaastapäevale.
Meie partnerite infokirju
Rootsi Eestlaste infokiri juuni 2022
EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi oma sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee
Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee EKSÜ tegemistega saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja FBs
