Mõttetalgute kokkuvõte
Mõttetalgud teemal “Seltsid kestmine läbi aja” toimus 8. augustil Kambjas.
Tänavused üleriigilised mõttetalgud olid pühendatud seltside 150 aastapäevale. Mõtete algatajateks seltsi siseelu teemal olid kaks seltsi: Rakke Valla Hariduse Selts ja Mulkide Selts. Mõttevahetusel osales 30 inimest 16–st erinevast seltsist.
Mõttetalgulisi tervitas Kambja Ignatsi Jaagu Kooli direktor ja Forseliuse Seltsi liige Enn Liba, kes andis ülevaate Kambja olnud ja praegu toimuvast hariduselust.
Kambja on Eesti vanimaid kultuuri- ja hariduskeskusi. Tänu Eesti kultuuri suurmehele Andreas Verginiusele asutati Kambjas 1686. a. üks Eesti esimesi talurahvakoole. Praegu on vallas 4 kooli.
Kambja valla kultuuritöötaja Pille Tammelan andis lühiülevaate valla kultuuris toimuvast.
Kooli aula on ka kultuurikeskus, kus tegutsevad laulu- ja tantsurühmad, näitlejad ja taidlejad. Saali kasutatakse tasuta. Suuremateks üritusteks on talvine tantsupidu (veebruar, märts), Lõuna-Eesti naisansamblite kevadkontsert (aprill). Koos Kambja Laulu- ja Mänguseltsiga tehakse ühisüritusi, koos kirjutatakse projekte. Kambjat nimetatakse eesti koorilaulu hälliks. Nii kaua kui elab maa, elab ka kultuur.
Valter Haameri sõnavõtust jäi kõlama, et 2015.a. on meie jaoks tähtis – täitus 150 aastat Eesti pidevast seltsiliikumisest. Vanemuise Selts asutati jaanipäeval 1865. a. ning 4. septembril tähistatkse seda piduliku kontsertaktusega Vanemuise väikeses majas.
Eesti Kultuuriseltside Ühenduse poolt korraldatavad iga-aastased mõttetalgud toimuvad alates 2005. a. ja läbi nende on antud seltsidele edasiviivaid mõtteid, seekordseks põhiteemaks oli siis seltside elujõud.
Esimeseks pikemaks ettekandeks sai sõna Rakke Valla Hariduse Seltsi juhatuse esimees Aime Kinnep:
Tõuke seltsitegevusele andis pärisorjuse kaotamine. Seltside tegemised kujunesid esimesteks sammudeks eestlaste oma riigi rajamise teel. Haridusseltside tekkel oli täita tähtis osa meie rahva elus. Toimusid suured muutused – hakati koole ehitama.
Alles pärast kolmanda avalduse esitamist 1914. a. otsustas Seltsiasjade Nõukogu kinnitada Rakke Rahvahariduse Seltsi põhikirja ja väljastas tegevusloa. Rakke selts seadis oma eesmärgiks kaitsta eesti kultuuri, keelt ja haridust. 1924. a. valmis ka seltsimaja. Esimesed peod olid rahvarohked.
Pidudest saadav tulu läks seltsielu edendamiseks. Seltsimaja kasutasid ka laulukoor ja näitetrupp. Seltsielu kajastasid ajalehed: „Järva Teataja” , „Vaba Maa”. Tänasel päeval asub sõjas hävinud seltsimaja kohal mälestuskivi.
1996. a. taasasutati Rakke Valla Hariduse Selts. Tänases seltsis on 46 liiget, kelle keskmine vanus on ligikaudu 60 aastat. Seltsi eesmärk – inimeste silmaringi laiendamine. Selleks toimuvad õppepäevad, kursused, konkursid, loengud. Väga menukas on näitemängu harrastamine (lühinäidendid).
Korraldatakse reise, teatrikülastusi, kohtutakse kunstnike ja kirjanikega. Üritustest saavad osa ja kasu nii seltsi liikmed kui ka nende pereliikmed. Ürituste kohta on infot Rakke Vallalehes, maakonna lehes.
Koostööd tehakse sõprusseltsidega (Muuga MNS EHA, Jõgevamaa Metsaselts, Vanemuise Selts, Eesti Keele Kaitse Ühing, Koeru Valla Haridus- ja Kultuuriselts, J. Aaviku Selts). Seltsil on oma lipp ja logo, mida kasutatakse trükiste ja meenete juures. Selts on välja andnud brožüüre ja trükiseid: „Faehlmann ja Rakke”, „Rakke kultuuriloo radadel”, „Karl Kadak”, „Rakke haridusseltsi 100 aastaringi” jne.
Rakke Valla Hariduse Seltsil on tähtis roll paikkonna maine kujundajana ja elanikkonna haridustaseme tõstjana. Seltsi lähim eesmärk – seada samme seltsi 103. aastaringile!
Teise ettekande pidas Mulkide Seltsi vanem Kaupo Ilmet:
Mulgid on üks rahvusgrupp Eestis. Kuna Tallinnas oli palju mulke ~ 250, siis asutatigi Mulkide Selts 1934. a. Tallinnas Ohvitseride Keskkogu ruumides eesotsas riigivanem K. Pätsiga, kaitsevägede ülemjuhataja J. Laidoneriga ja linnapea kindral J. Sootsiga.
Seltsi eesmärgiks oli koondada Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu kihelkondade mulgi päritoluga eesti soost liikmeid üle ilma ja tutvustada mulkide ajalugu, säilitada mulkide keelepruuki ja murret, luua omavahelisi sidemeid, abistada oma liikmeid. Esimese aasta lõpuks oli liikmeid 222, kokkutulekud olid külalisterohked. 1940.a. Mulkide Selts sundlikvideeriti.
Mulkide Selts taastati esialgu Kanadas ja Torontos 1977. a., Soomes 1944. a. Erilist tähelepanu pöörati kodumaal elavate mulkide toetamisele. 1990. a. taastati selts ka Viljandis. Tänapäeval ühendab Mulkide Selts Viljandi, Tartu ja Pärnu kogukonda ja Tallinna Mulkide Seltsi, kokku 30 000 mulki.
Alates 1936. a. antakse välja Mulkide Almanakki. Igal aastal korraldab selts kultuuri- ja kihelkonnapäevi, mis toimuvad eri kihelkondades. Seltsi töö toimub kohtadel – Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus. Seltsi vanem organiseerib ühisettevõtmisi, väljaannete väljaandmist. Seltsi eesmärk – mulgi vaimu hoida ja edasi kanda. Read järjest täienevad, kuid noored kogunevad rohkem 1996. a. loodud Mulkide Kultuuri Instituuti.
Tallinna Mulkide Seltsi vanem Elvi Kirsipuu: seltsis on 96 liiget, seltsi kuuluvad põhiliselt inimesed, kelle juured on mulgimaal, kuid kes ei ole elama asunud Tallinnase omal tahtel (suunamised jne.).
Seltsis tegutseb ring „Mulgi perenaised”, naisansambel, rahvatantsuring, käsitööring. Üritustel osaletakse koos lastelastega. Mulgid tegutsevad!
Pärast kahe seltsi esindaja ettekannet diskulteeriti liikmemaksu suuruse üle, koostöö üle valdadega, kuidas rohkem liikmeid saada, rahastamise üle, järelkasvu üle.
Valter Haameri lõpusõnast jäi kõlama, et kui meil seltse ei oleks, oleks vaimuelu väga vaene. Seltsid on Eesti rahva rikkus, meie kultuuri rikkus. Hoidkem ja arendagem neid!
Pärast ametliku osa lõppu tutvustas Kambja kultuurilugu ja vaatamisväärsusi kooli ümbruses Forseliuse Seltsi liige, Kambja kooli õpetja ja Kambja Raamatukogu juhataja Toivo Ärtis.
Tutvusime kooli ruumidega, raamatukoguga. Külastasime Kambja Püha Martini kirikut ja kirkuaeda. Kaunilt üles ehitatud ja taaspühitsetud kirikul on olnud tähtis koht Eesti kultuuriloos. Kiriku juures kasvab Rootsi kroonprintsi Gustav Adolfi poolt 1932. a. istutatud tamm ning kiriku juures on mitmed mälestuskivid.
Kooli lähedusse on rajatud Tartu ärimehe Tiit Veeberi finantseerimisel ausammas, mis on pühendatud eesti pere tugevusele. Kivile on raiutud H. Runneli sõnad „Hoidke meid alles!”
Üks tegus päev oli lõpule jõudnud.
