Peep Nemvaltsi hinnangul on õigekeelsussõnaraamatus väga raske näha kavakindlust ja järjepidevust. Saates on juttu keelereeglitest ja sellest, kas keelereeglite järgimine vaesestab keelt või hoopis rikastab. Saates on ohtralt näiteid avalikust keeleruumist.
Posts published in “Eesti keel”
Tänavusel arvamusfestivalil Paides 9. ja 10. augustil peeti mitu keelearutelu. Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse algatusel koostöös Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsiga korraldet arutelu „Teaduskeel(ed) ‒ kellele ja kuidas?“ avas „Meie tuleviku“ alal rahvusülikooli 100. aastapäeva mõttevahetuste kakspäevaku.
Siberis, Omskis alustati sellel aastal esimest korda eesti keele kursustega. Eestvedajateks on kohalikud eestlased Ivan Ubaleht ja Vladimir Tugeus. Õpilaste jaoks on kursused tasuta. Kogu ettevõtmine seisab kahe mehe entusiasmil ja nõuab väga paljude küsimuste lahendamist.
Keelemees Kristjan Jaak Peterson rändas 200 aastat tagasi jalgsi Riiast Tartu. Tema mälestuseks ja keeleaasta tähistamiseks läbiti sama marsruut 8. juunist kuni 15.juunini Eestimaa mitmete koolinoorte osavõtul. Üritust vedas Emakeele Selts, teiste hulgas aitas ettevõtmist korraldada ka Läti Eesti Selts.
Jätkame keeleaasta keelerubriiki. Toimetajaks ikka Johannes Aaviku Selts. Selle kuu artiklis meenutame suurmeest ennast. Selle jaoks toimus seltsi eestvedamisel üks rahvarohke vabaõhu üritus.
Jätkame keeleaasta keelerubriiki. Eesti keele aasta mai on terminoloogia ja oskuskeele kuu. Toimetab Johannes Aaviku Selts.
Eesti keel väljendab tegevuse lõpetamatust ja lõpetatust käändekategooriaga: lõpetamata tegevust märgib osasihitis ehk osastav (kirjutasin kirjandit) ja tegevuse lõpetatust täissihitis ehk omastav (kirjutasin kirjandi). 1990. aastail ilmnes keelekasutuses märke, et eestlase keeletajule hakkas tegevuse lõpetatuse ehk aspekti ehk perfektiivsuse väljendamiseks ainult käändevormist väheks jääma. (veel …)
Jätkame keeleaasta keelerubriiki. Seekord teemaks sarnassõnad. Rubriiki koostab Johannes Aaviku Selts.
Sarnassõnad enamik ja enamus näivad tekitavat alailma kõhklusi, millises tähenduses ja missuguses vormis neid lauses kasutada.
Keeleteoauhinda anti välja tänavu kolmeteistkümnendat korda ja see on osa emakeelepäeva (14. märts) tähistamisest. 2018. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 20 keeletegu, nende hulgas oli ulatuslikke konverentse, eesti keelt tunnustavad meediakajastused, Eesti Keele Instituudi keelekillud ETVs ja Äripäeva keelesäutsud.
9. märtsil toimus Tartus Eesti Kultuuriseltside Ühenduse traditsiooniline emakeelepäev.