Eesti kultuuripärandit hoidvad seltsid!
Eesti Kultuuriseltside Ühendus lükkas 2017. a. käima seltside ja noorte koostöö- projekti, filmikonkursi SELTSIS SEGASEM. Nüüd alustame uue konkursiga!
(veel …)
Hetkel aktuaalne
Just sellise pealkirja all viidi 19. aprillil läbi ümarlaud Venemaal Petrozavodski linnas V.M. Danilovi nimelises Lasteraamatukogus. Laua taga kohtusid kohaliku keskkooli gümnasistid ja kohalike rahvusseltside esindajad, Karjala Vabariigi ja linnavalitsuse esindajad.
24. aprillist kuni 20. aprillini toimus Moldova pealinnas Chișinăus traditsiooniline rahvusvaheline nukuteatrite festival “Sub Caciula lui Guguta”. Festivalist võtsid osa nukuteatrid Rumeeniast, Poolast, Ukrainast, Venemaalt, Valgevenest, Bulgaariast ja Eestist.
12. aprillil toimus Kambja valla isetegevuslaste tänusündmus, kus austati ja tänati Kambja valla isetegevuslasi. Kõik isetegevuskollektiivid esitasid kontserdil ühe või kaks numbrit. Kontserti alustas Kambja laulukoor Läte, dirigent Saidi Tammeorg.
13.-14.aprillil toimus Tamperes eesti kultuuri festival Martin markkinat ehk Mardilaat
Pühapäeval, 28. aprillil kell 14:00-16:00 toimub Prahas teine EESTI TUBA ja rõõm on teatada, et sel korral toimub see Eesti Suursaatkonnas aadressil Na Kampě 1, Praha 1.
Baltic Heritage Network ehk lühemalt BaltHerNeti traditsiooniline suvelaager on seotud sel aastal ESTO 2019 sündmustega ning kannab alapealkirja «Eestlaste kultuuripärand võõrsil. IX. Kunsti- ja kultuurikogud».
13. aprillil said Tamperes kokku Soome eestlaste seltside esindajad Helsingist, Lappeenrannast, Mikkelist, Tamperest, Turust, Vantaalt, kes arutasid eestlaste keskorganisatsiooni loomise vajadust.
Su elus kumiseb kaasa tulevik, minevik, tulevik,
aegade armas kannel, sina õnnelik, õnnelik, õnnelik …
Varakevadine torm oli puhunud kõik noodijooned rannakõrkjatesse kägarasse ning pillutanud viiulivõtmed põõsastesse. Heliredel kukerpallitas uhkes üksinduses piki rannapromenaadi ning laulupeolaulud pikeerisid linnuvaatlustorni ümber nagu kergemeelne kuldnokaparv.
6. aprillil toimus Väätsa rahvamajas juba 23. korda huumoripäev “Maamees muigab”. Eesti Huumoriliit valis ka selle aasta parima anekdoodivestja, naljade esitaja ja estraadikava ettekandja. Nagu Raimo Aas ütles, kellel ei olnud võimalust vene ajal väärikalt õitseda, on nüüd, eesti ajal, võimalik väärkalt närtsida.
Ükskõik, kus ma ka elaksin, jääb kõik eestlasena läbielatu ja praegu Eestis toimuv osakeseks minust, selle meenutamine ja mõnikord uuesti oma kogemusest mõeldes, taasloon end eestlasena. Minu eestlus ei lõppe, ei seisa paigal, elan selles edasi.
Samavõrd kui Eestis toimuv ja Eesti riigi käekäik, läheb mulle korda Leedu riigi saatus. Teen oma väikeseid tegusid edasi, lootes, et need aitavad midagi parendada kummaski riigis.