Karjalas väärtustatakse põlvkondade vahelisi sidemeid

Karjala Sõprusühing Eestiga “Otšag” (Kolle) peab väga oluliseks põlvkondade vaheliste sidemete säilimist. Omaltpoolt on nad alustanud kahe projektiga, mis toetavad nii inimeste peresiseseid kui ka väliseid suhteid.

I projekt „Muuseum kohvris“

Kujutage ette inimest, kelle hing on haige või ta kaotas mälu. Me hoolitseme tema eest, tunneme talle kaasa aga samas on inimene ühiskonnale pöördumatult kadunud. Ta ei ela vaid jätkab eksisteerimist – mis võib olla hullem?
Aga kui te unustate oma perekonna ajaloo? Kui te kavatsete välja visata vanad asjad, vanad perekonna albumid, õnnitluskirjad ja –kaardid? Miks mitte koostada neist kodus väikesed kollektisoonid või muuseum? On ju „muuseum“ tulnud kreekakeelsest sõnast ja tähendab „muusade kodu“.
On teada, et peredes, kus hoitakse pere väärtusi, ei ole üldse põlvkondade konflikte.

Töötades projektiga alates 1997 aastast ja teinud koostööd eri põlvkondade auditooriumitega, tulime järeldusele, et iga inimene võiks omada oma nähtavat „visiitkaarti“. Mida räägivad meie lapselapsed oma lastele? Kuidas hoida tähtsaid sündmusi suguvõsa ajaloost ja mälestusi esivanematest huvitavas ja arusaadavas vormis? Igas peres antakse põlvest põlve edasi fotod, kirjad, reliikviad, mälestusesemed sugulastelt, kuid neil kõigil on oma kasutusaeg. Parim lahendus – võtta kasutusele kaasaegsed tehnoloogiad, restaureerida fotod, pildistada reliikviad, luua peremuuseumi makett, mis hoiab mälestust Teist ja Teie lähedastest paljudele põlvkondadele.

Projekti eesmärk: „visiitkaardi“ loomine igale projektis osalejale

Ülesanded:

• Osalejatele ümarlaudade korraldamine
• Välja töötada programmid „visiitkaardi“ loomiseks peredele
• Viia läbi õpitoad kogutud materjalide arhiveerimiseks, „tõlkida“ need numbrite keelde ja vormistada „kodumuuseum“
• Sõidud osalejatele marsuudil „Muuseumid – ajaloo hoidjad“ – külastatakse pere-, linna-, rajooni- ja rahvamuuseumeid
• Avaldada kogutud materjalid EKSÜ kodulehel
• Kodumuuseumite, mis on saanud riikliku minimuuseumi Kurieki osaks, tutvustus-reis

II projekt “Miks ma sõbrustan naabriga ehk paljurahvuselise Solomennoje ajalugu”

Kas Te elate piirkonnas, kus kõik sõbrustavad kõigiga? Kas Te õpite koolis, kus iga laps tundis huvi oma mikrorajooni ajaloo vastu? Kas olete olnud peol, kus õnnitletakse parimat õpetajat, kasvatajat, postiljoni, kojameest? Kuidas on nii, et paljurahvusaline Solemennoje ei vaenutse, vaid sõbrustab?
Väga tähtis on kuulata neid inimesi, kes elavad siin ammu ja saada teada nende suhtumisest hiljuti siia saabunud migrantidesse. Kõik koos – see on võrdõiguslik dialoog inimeste vahel perekonnas, koolis, tänaval. Me räägime siin sellisest dialoogist, mis on vaba negatiivsetest stereotüüpidest.

Projekti eesmärk: õppida tundma oma piirkonna ajalugu, et kasvatada kodanikke, kellele on tähtis oma väikese kodukoha rahu ja koosmeel.

Ülesanded:

• Organiseerida õpilaste uurmistööd Solomennoje ajaloo tundmaõppimiseks
• Korraldada õpilastele kohtumisi nendega, kes kunagi tulid Solomennojet ehitama
• Organiseerida ja teha raadiosaade paljurahvuselisest Solomennojest
• Teha videofilm „Miks ma sõbrustan naabriga“
• Anda välja brošüür „Paljurahvuselise Solomennoje ajalugu“ õpilaste tööde põhjal
• Korraldada konverents „Rännak rajooni ajalukku“ õpilaste uurimuste kokkuvõtetest.

Jelena Rjabikova
Karjala Sõprusühing Eestiga “Otšag”
Esimees