20. aastat Eesti Kultuuriseltside Ühendust
11. märtsil 2017 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus Eesti Kultuuriseltside Ühenduse pidulik aastakoosolek “EKSÜ 20”, kus Valter Haamer pidas ettekande ühenduse 20 aasta pikkusest tegevusest.
1997. aasta emakeelepäeval Lääne-Virumaal Rägavere mõisas asutatud Eesti Kultuuriseltside Ühendus (EKSÜ) on saanud 20-aastaseks. Asutajateks oli 19 kultuuriseltsi Ida- ja Lääne-Virumaalt, Jõgevamaalt, Põlvamaalt, Pärnust, Tallinnast, Tartust. Asutamise eestvedajateks Lääne-Virumaa Maavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Valdur Liiv, Juhan Kunderi Seltsi esimees Erna Vilu ja Vanemuise Seltsi esimees Evald Kampus.
EKSÜ asutamise eesmärk oli ühiselt asuda seltsielus kaitsma eesti rahvakultuuri traditsioone ja vaimsust ning rahvuslikku kasvatust jõuliselt pealetungiva pop-kultuuri eest. Tegelikkuses lisandus neile eesmärkidele veel Kultuuriministeeriumi soovil hoolitsemine endise NSV Liidu territooriumil tegutsevate välis-eestlaste seltside tegevuse eest, nendele Eesti Vabariigi toetuse vahendamine.
Käesoleval ajal kuulub EKSÜ koosseisu 42 liikmesseltsi, neist 14 välis-eestlaste seltsid. Asutaja-seltsidest on 2017. aastal EKSÜ koosseisus 12 seltsi, neile on aastate jooksul lisandunud 30 seltsi.
EKSÜ juhatusse valiti esindajad seitsmest seltsist, ühenduse esimeheks sai Vanemuise Seltsi esindaja Valter Haamer. Ühenduse asukohaks otsustati määrata Tartu linn, kui eestlaste seltsiliikumise häll.
Algasid ühenduse töövormide otsingud. Üheks ulatuslikumaks ettevõtmiseks 1998. aastal oli Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamiseks korraldatud esseekonkurss koos Eesti Gümnasistide Liidu, Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse ja Vanemuise Seltsiga. Konkursile laekus 168 tööd.
Käidi krimmi-eestlaste I kokkutulekul ja Soomes sealsete seltside töökogemusi uurimas ning Läti Eesti Seltsi 90. aastapäeval.
1998. ja järgnevatel aastate osaleti Tartus emakeelepäeva tähistamisel koos Eesti Keele Kaitse Ühingu ja Vanemuise Seltsiga.
Vanemuise Selts koos ERMi Sõprade Seltsiga korraldasid 1999. aastal märtsiküüditamise 50. aastapäeva ja 2001. aastal juuniküüditamise 60. aastapäeva ning 2011. aastal juuniküüditamise 70. aastapäeva avaliku tähistamise Tartus.
1999. aastal EKSÜ sõlmis koos 8 üleriigilise keskseltsiga koostöölepingu tegevuse koordineerimiseks. Algas Eesti Kodanikuühenduste Keskseltside Liidu Esinduskogu (EKLE) formeerumine ja Eesti Kodanikuühenduste Arengu Kontseptsiooni (EKAK) väljatöötamine. Kahjuks on koostööleping tänaseks osavõtjatel ununenud, üksmeel jäi saavutama ka EKAKi väljatöötamisel.
Avatud seltside päevad toimusid Elistveres ka 2003. ja 2004. aastal. Neil aastail tegeleti aktiivselt ESTO – 2004 ettevalmistamise ja korraldamise toetamisega.
2003. aastal toimus Eesti ja välis-eestlaste seltside esindajate kohtumine Põlvas ning välis-eestlaste seltside esindajatele Eesti Ajalooarhiivi tutvustamine.
2005. aastal oli ettevõtmiste põhiraskus suunatud Eesti seltsiliikumise 140. aastapäeva tähistamise üritustele. Tartus korraldatud konverentsil esines pr. I. Rüütel. Kahjuks laialdasem huvi selle tähtpäeva tähistamise vastu meedias ja avalikkuses jäi tagasihoidlikuks.
Uueks töövormiks sai juhatuse koosolekute pidamine väljaspool Tartut eesmärgiga tihendada sidemeid kohaliku seltsielu ja omavalitsustega: 2006 –Viljandi, Jõhvi, 2007 – Pärnu, Rakvere, 2008 – Muuga, 2009 – ERMi Sõprade Selts, 2010 – Narva, 2012 – Läti Eesti Selts, B.G. Forseliuse Selts, 2013 – Muuga, Kuressaare.
Osavõtjate poolt ulatuslikumaks ja sisukamaks ning suunavaks on kujunenud mõttetalgud iga kord Eestimaa eri paigus: 2005 – Tartu, 2006 – Käsmu, 2007 – Mändjala (Saaremaa), 2008 – Otepää, 2009 – Viljandi, 2010 – Põlva ja Kanepi, 2011- Avinurme, 2012 – Värska, 2013 – Iisaku, 2014 – Mooste, 2015 – Kambja. 2016 – Rakke. Värskas toimunud mõttetalgutel oli esinejaks ka Riigikogu liige Mart Meri. Kõigil mõttetalgutel on esinenud kohalikud poliitikud ja kohalikud seltsid on tutvustanud sealseid vaatamisväärsusi.
EKSÜ osales aastail 2007 – 2008 Kultuuriministeeriumi toel ja volitusel Sotši linna koosseisus olevas külas Eesti Aiake A. H. Tammsaare maja-muuseumi restaureerimisel. Maja avamisel esines ka liikmesselts Laulukoor Tarbatu. Kõige suurema osavõtjate arvuga üritusteks on kujunenud EKSÜ kevadpeod „Ikka üheskoos!“ koos kohalike seltsidega tegevusaasta kokkuvõtte tegemiseks.
Üritusega kaasnes käsitöö- ja raamatunäitus: 2011 – Tartus, 2012 – Jõgeval, 2013 – Muuga mõisas, 2014 – Põlvas , 2015 – Türil, 2016 – Põltsamaal.
Viimastel aastatel on neil pidudel esinenud tuntud kultuuritegelased kõnega üldinimlikul teemal: 2013 – Rein Veidemann Muuga mõisas „Eesti kultuur: missioon ja vastutus“. 2014 – Aare Kilp Põlvas „Vabadusest…“. 2015 – Arho Tuhkru Türil „ Koostööst…“, 2016 – Jaak Jõerüüt Põltsamaal „Ajast…“
Alates 2012. aastat on EKSÜ korraldanud koos ERMi Sõprade Seltsiga seltside väljaannete näitus-laatu. Iga aastaga on seltside osavõtt sellest ettevõtmisest suurenenud. 2017. aastal on kavatsus seltside väljaannete näitus-laat korraldada Tallinnas.
EKSÜ tegevust on 20 aasta jooksul rahastanud Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Riigikantselei. Põhiline rahastaja on olnud Kultuuriministeerium. Alates 2015. aastast on EKSÜ hakanud seltside tähelepanu pöörama seltside ja kodukoha ajaloo uurimisele ja väljaanmisele kas käsikirjas või trükituna. Et olla selleks seltsidele ja raamatukogudele ning kohalikele ajaloohuvilistele abiks, on EKSÜ esindajad koos Rahvusarhiivi ja ERMi töötajatega külastanud 9 maakonda, korraldades seal vastava koolituse. See on avanud kõigile võimalusi Rahvusarhiivi ja ERMi kogudest oma tööks vajalike materjalide leidmiseks, EKSÜ on aga tutvustanud enda eesmärke ja tegevust.
2017. aastal on kavas korraldada mõttetalgute ajal üleriigiline seltside ja kodukoha ajalugude ja kroonikate näitus.
On kahetsusväärne, et meie üleriigiline meedia ei ole pidanud vajalikuks eespool toodud üritusi kogu Eesti rahvale tutvustada. Vaid killukesi neist on avaldanud kohalik ajakirjandus. Informatsiooni toimunud üritustest leiab igal juhul EKSÜ kodulehelt ja e-kuukirjast.
EKSÜ on oma tegevusega 20 aasta jooksul tegelenud sobivate töövormide loomisega ning seisnud ühiskonnas vaimsuse ja rahvusliku kasvatuse eest. On õpitud ettevõtmiste õnnestumisest ja ka ebaõnnestumisest. EKSÜ liikmesseltside arvu kasv näitab, et olemasolevad töövormid pakuvad seltsidele huvi ja võimalusi. Kuid otsingud töövormide osas ei ole lõppenud ega lõpegi …
2016. aastal võttis EKSÜ vastu uue arengukava.
Valter Haamer
EKSÜ auesimees
juhatuse esimees aastatel 1997-2017
Ettekande juures on kasutatud Valter Haameri, Sirje Madissoni ja Margit Reinkubjase fotosid