Kohtumispaik – Oslo segarahvatantsurühm “Viikingid”
Viikingid lava taga - mõned minutid enne esinemist Keele- ja Kultuurifestivalil
“Kaerajaan” Oslo publiku ees
20. mail 2017 toimus Norra Kuningriigi pealinnas arvult juba üheteistkümnes Keele- ja Kultuurifestival.
Selleaastane üritus oli erakordne, kuna osalevate maade arv ulatus üle 50, mis oli uus rekord. Osalevate riikide seas oli esmakordselt ka Eesti, mida esindas Oslos tegutsev segarahvatantsurühm Viikingid.
Viikingid tuli esmakordselt kokku 2013. aasta jaanuaris. Esialgu naisrühmana tegutsev grupp on tänaseks kasvanud segarühmaks, mis koosneb Eesti soost naistest ning meestest, kes elavad Oslos ja selle lähiümbruses.
Trenni tehakse juhendaja Raido Bergsteini valvsa pilgu all kord kuus ja seda tervelt kuus tundi järjest – Raido lendab selleks ekstra Tallinnast Oslosse. Pika trennipäeva jooksul tuleb selgeks saada tantsud ning arendada tehnikat. Omal käel saavad rühmaliikmed lisaks kokku ühel argipäeva õhtul, et sammud meeles püsiksid.
Viikingid esitab peamiselt Eesti autorite loodud tantse, kuid Eesti klassikalised rahvatantsud ei puudu samuti kavast. Just “Kaerajaanist” välja kasvanud “Kooda” oligi see tants, mis Keele- ja Kultuurifestivalil teenis publiku tulise aplausi.
Viikingite punased Tori seelikud paistsid Brasiilia, Serbia ning Sri Lanka värvikirevate rahvusriiete kõrval kaugele silma ning paljud festivali külastajad tulid Viikingite tüdrukute juurde pildistamissooviga.
Keele- ja Kultuurifestival, mis toimub kolmes suuremas Norra linnas, püüab luua kohtumispaiga erinevatele kultuurivähemustele, mis Norras esindatud on, ning tutvustab ühtlasi rahvuste mitmekesisust kuningriigis.
Statistika kohaselt elab Norras peaaegu 5000 eestlast ning Viikingite eesmärgiks on fjordide maal meie väikese kodumaa kultuuri ning folkloori tutvustamine rahvatantsu kaudu. Lisaks on paljud Viikingites tantsivad liikmed aktiivselt seotud ürituste korraldamisega Eesti kogukonnas ning veavad eest Eesti Kooli Oslos.
Igal aastal toob see kolmepäevane üritus Oslos kinosaali meie filmiparemikku kuuluvad filmid (sealhulgas dokumentaalfilmid), tihti koos võimalusega kohtuda režissööri ning stsenaristiga.
Viikingitel on tihe koostöö nii Eesti Saatkonnaga Norras kui ka Norra-Eesti Ühinguga, mis seisab koos teiste Balti riikide kultuuriühingutega Läänemeremaade filme tutvustava festivali taga.
Novembris toimunud festivalil esinesid lisaks Viikingitele ka filmi „Kullaketrajad“ autorid Hardi Volmer ning Kiur Aarma, kelle kiidusõnad Viikingite esinemise kohta lisasid motivatsiooni ning innustust „Eesti asja“ Oslos edasi ajada.
Seoses EV100 tähistamisega soovivad Viikingid teha omapoolse kingituse Eestile ning üheskoos Trondheimis tegutseva rahvatantsurühmaga Trollid plaanitakse 2018. a augustis läbi viia üritus „Eesti tants läbi 100 aasta”.
Festival on mõeldud nii Norras elavatele eestlastele kui ka nende norralastest või muust rahvusest pereliikmetele, sõpradele ning linnarahvale. Enne tantsupidu viiakse läbi õpitubasid rahvarõivaste ajaloost ning lastele on avatud käsitööring. Päeva lõpetab üks korralik Eesti moodi simman, kus osalejatele ka simmanitantse õpetatakse.
Juba juuni alguses näeb Viikingeid taas „Kaerajaani” tantsimas Oslo külje all asuvas Lørenskogeni eeslinnas, kus kohalik omavalitsus korraldab rahvusvahelist basaari.
Mõned päevad hiljem esitab rühm oma tempokat kava, mis koosneb sealhulgas Maido Saare tantsust „Merimies“ ning Annika Aaviku „Tantsulustist,“ Oslo Tööstus- ja Kaubanduskoja suvepeol, kus Viikingid on üks neljast esinejast rahvusvahelisel koosviibimisel.
Maria Djomina
Segarahvatantsurühma Viikingid kontaktisik ja tantsija
Fotod: Viikingid tantsijate fotod
