Mõtteid suvekoolis toimunust
Lühiülevaate EKSÜ esimeses suvekoolis toimunust annab suvekooli moderaator, EKSÜ juhatuse liige ja Tšehhi-Eesti Klubi välisesindaja Iivi Zajedova.
Eesti Kultuuriseltside Ühenduse kahepäevane suvekool “Heas seltskonnas” toimus esmakordselt 4.-5. augustil 2017 Toilas ja nagu teada kasvas see välja iga-aastastest mõttetalgutest, millega tehti algust juba 2006 a.
Suvekooli arutelu põhiteemaks oli küsimus: Mis annab seltsile elujõu?
Kohale tuli nelikümmned üheksa osalejat 34-st erinevas seltsist, sh 10 välisseltsi. Eriti tähtis seejuures oli, et koolitusel osalesid esmakordselt üheskoos nii Eesti seltsid kui ka väljaspool Eestit asuvad seltsid. On ju eestluse hoidmine kõigile südamelähedane, nii kodus kui ka väljaspool. Tundub, et ikka vähe tunneme üksteist ja sellised kohtumised annavad meile uusi võimalusi koos tegutsemiseks. Oleme ju vastu oma tahtmist võõrvõimu poolt aastakümneid olnud eraldatud ja nüüd, EV 100 juubelikünnisel, arvult väikse rahvana, on seda suurem vajadus hoida ühte. Kodus, Eestis olles võiksime rohkem tähele panna väljaspool olijaid, sest nad on oma südamega ikkagi Eestis.
Suvekoolis ilmneski, et seltside probleemid on üksteisega sarnased, tegutsegu need siin- või sealpool piiri. Esiteks liikmete (kõrge) vanus, teiseks finatseerimisega seotud probleemid.
Kuigi Portlandis on eestluse hoidmisega tegeldud edukalt juba alates 1946 aastast tuli auväärt külaline Lehti Merilo Portlandi Eesti Seltsist EKSÜ suvekooli saama nõu ja abi, kuidas eestlust hoida! Kinnitades, et Eestimaaga peame jagama mõtteid ja muresid, eriti eestluse säilitamise suhtes. Lisades, et oleks vajalik luua korraldav toimkond või keskus, et üksteisele olla toeks ja nõuks, milleks võiks saada ju EKSÜ! Samas pakkus lahkesti, et seltsid Eestist tuleksid osalema Portlandis 2019 toimuvatel Lääneranniku eestlaste päevadel.
Kõige suurem suvekooli rõhk oli kogemuskojal ja esitatud arulusteemadel. Kogemuskoja töögruppidest saadud kokkuvõtete alusel tehti analüüs ja allpool on märgitud põhilised kokkuvõtvad vastused.
1. Miks ikka seltsis?
Me vajame koosolemist, ühistegevust, nii on kergem hoida ühiseid huve Eestis ja väljaspool eesti seltsides: eesti keelt ja eesti meelt.
2. Seltsliikumine ja erinevad põlvkonnad.
Selts annab võimaluse osa võtta harivatest ja traditsioone kandvatest üritustest. Ühistegevuste eelduseks on tasakaalukas ja kõiki osapooli austav suhtumine põlvkondade vahel.
3. Seltside majanduslik iseseisvus/rippumatus, mis sõnumit tegelikult endas kannab liikmemaks?
Liikemaks, kui panus seltsitegevusse, on väga oluline ja peab olema õiglane ning jõukohane, vajadusel erisustega. Vajadus on leida toetajaid väljastpoolt seltse ja kasutada omatulu teenimise võimalusi.
4. Mis on seltsi sõnum poliitikutele?
Ettevõtete annetused seltsidele peavad olema maksuvabad. Väliseesti seltsid ootavad EV esindustega suuremat koostööd ning seltside ressursi suuremat kasutamist esinduste poolt.
Kogemuskojale andsid teadmisi ja indu juurde ettekanded 2019 a toimuvast ESTOst (Kultuuriministeerumist Anne-Ly Reimaa, ESTO korraldustoimkonna liige Valdar Liive), kultuuritegijate digitaalse mälupanga tutvustus (Kärt Summatavet ja Mart Meri Eesti Kultuuri Kojast) ning Üleilmsete eesti veebide loomisest (Tartu Ülikoolist Maarja Lõhmus).
Tänu Narva-Jõesuu Eestlaste Seltsile „Kalju“ võib pidada õnnestunuks suvekooli lastetegevused, millest võiks kujuneda EKSÜ suvekooli traditsioon – saab ka nii suurendada laste ja noorte huvi seltsiitegevuse vastu ja hoida seltsitegevuse järjepidevust.
Igatahes seltsi uuel juhatusel eesotsas esimehe Meelis Toomiga ootab ees palju tegemisi, et hoida juba seda, mida on EKSÜ aastatega loonud ning arendada, tugevdada ja hoida seltsitegevuse järjepidevust tasakaalus uuendustega mida aeg kaasa toob.
Iivi Zajedova
EKSÜ juhatuse liige, Tšehhi-Eesti Klubi välisesindaja
Rohkem fotosid suvekoolist saab vaadata EKSÜ FB albumist
